anorgaanilistest reaktsioonidest (kemilitotroofsed bakterid). *Üle 3000 m - bentose biomass on 1 gramm 1 m² kohta. * 200 - 3000 m - bentose biomass on 20 grammi 1m² kohta. *200 m - bentose biomass on 200 grammi m² kohta. * 0- 200 m - produktsioon 80% Järvedes sõltub produktsioon põhjaelustikust. Põhjaloomad 1) sette sees elavad loomad, kes on setetesse uuristanud käigud. Toit saadakse sette pinnal (sisefauna ehk infauna) 2) epifauna - loomad elavad põhja lähedastes veekihtides; vabalt liikuvad või kinnituvad substraadile. Põhjasetete uurimiseks kasutatakse kopasid (sõlataoline; organismid jäävad pidama) * makrobentos - 1mm silmasuurusega *mikrofauna - 0,05 mm *meiobentos - domineeriv jõgedes ja järvedes. Põhjaelustikus elavad sääsevastsed, väheharjasussid, 2poolmelised molluskid (ei saa olla seisvas vees, sest filtreerivad toitu). Jõe ülemjooksul pole planktonit, keskjooksul on natuke ja
Neil on luminofoorid. Väikse osa produktioonist annavad bakterid kemolitotroofid, ümber termaalsete avade, vulkaanilistes ümbrustes. Märgkaalus on bentose kaal alla 1g/m2 kohta. Mere eripiirkondades erinev. 0-200m annab 80% toodangust. Ka järvedes sõltub bentose biomass sügavusest. Põhjas elavad loomad jagunevad sisefaunaks ehk infaunaks ja pealisfaunaks ehk epifaunaks. Infauna - kaevuvad põhjasetete sisse, neil on ainult väike osa mudast väljas. Epifauna - kahepoolmesed molluskid kinnituvad kõva substraadi külge ja filtreerivad vett. Traditsiooniliselt jaotatakse fauna 3 suurde rühma: Makrobentos (pestakse läbi traadist võrkude) see, mis jääb 1mm ava suurusele sõelale. Sääselarvid, ussid ja kahepoolmesed molluskid. Neid esineb kõige arvukamalt ookeanis. Uuristavad käike sinna, kus elavad. Meiobentos vahepealse suurusega. Ümarussid ja väikesed koorikloomad näiteks rullikulised. Elavad setteterade vahel või peal.
sarvkorallid nende väliskuju tõttu) ja krinoide (teise nimetusega meriliiliad). Primitiivseid koralle ja krinoide leidus vähesel määral Kambriumiski, kus nad olid ökosüsteemi märkamatud osad. Ordoviitsiumi merepõhjas elas kolm olulist gruppi koloonialisi organisme: sammalloomad, stromatoporoidid ja tabulaadid. Viimased kaks omasid olulist rolli riffide moodustamisel Kesk-Paleosoikumis. Ordoviitsiumi merede mobiilne epifauna sisaldas peale trilobiitide veel uusi tigusid, karpe, ostrakoode ja okasnahkseid.. Enne kalade evolutsioneerumist domineerisid kiskjatena meritähed ja nautiloidid. [3] 6 Kesk- Paleosoikum Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Silurist ja Devonist. Siluri ja Devoni ajastu madalates kontinentaalsetes meredes elas rohkesti erinevaid organisme. Troopilises piirkonnas moodustusid rifid, mis olid suuremad, kui need, mis olid
Elupaigad veekogudes: a)PELAGIAAL (veekiht) b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid) c)neuston(vee pindkihiga seotud olendid, nt. liuskurid) d)seston=plankton+trüpton e. vees hõljuvad muud osakesed (lagunenud organimsid, liiv, savi) Bentaali tähtsamad eluvormid: a)infauna: sette sees (surusääsklase vastne) b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne) sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad) Amfibiondid- elavad vees kas ajuti (konnad, vesilikud, mudahüpikud, kobras, veelinnud) või pidevalt, kuid osa kehast on veest väljas (nt kaldaveetaimed pilliroog ja tarnad). Heterotoopsed- osa elutsüklist vees, osa kuival (putukad). Nt. ühepäevik. Veekogude üldjaotus: a)Ookean (keskm sügavus 3760 m, suurim 11035 m Mariaani süvik), mered, lahed
annaabi.ee 
