on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest) · Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine · Dermise olulisem osa, mis tagab rakkude varustatavuse toitainetega ja jääkainete transportimise; peamiseks koostisaineks on glükoproteiinid
silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis. UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknaklaasis.Nad on nn. vaheaineks, mille toimel 7- dehüdrokolesterool muutub bioloogiliselt aktiivseks vit. D 3- ks.Negatiivseks mõjuks on toime epidermisele, sidekoele, veresoontele ( DNA, RNA, proteiinide ja rakumembraanide muutused). UVA valgus väikeses doosis ei kutsu esile nahapunetust ega ka pigmentatsiooni, ei ärrita ka silmi.Kõrges doosis põhjustab erüteemi ja kohest pigmenteerumist.Koos UVB kiirtega tekitab intensiivse nahapunetuse.Läbib aknaklaasi ja läbistab ka nahka, võib esile kutsuda rakkude DNA kahjustuse ja immuunomodulatsiooni ( kaitse muutus ) ning suurendada riski pigmendi muutustele ja malignisatsioonile.
kontrollitud tsükli, mis sisaldab kasvu, muutumist ja folliikuli kaotust. Kui karvafolliikul on moodustunud, võib see läbida korduvalt kasvu, folliikuli kadu ja taasteket. Imetajatel karvade arengus on kolm staadiumit: anageen, katageen ja telogeen. Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises. Karvatüviku moodustumine · Esimene signaal tuleb arvatavasti pärisnahalt, mis ütleb epidermisele, et see looks sideme. Epidermise teatud piirkonna rakud vohavad ja moodustavad lokaalsed paksendid (plakoodid) epidermises. Siin võib signaal tulla TGF-b molekulidelt. Epidermis pakseneb neis piirkondades ja ekspresseerib teatud kleepuvaid molekule nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest.
Seda tehakse peente anorgaaniliste pulbritega nagu baariumsulfaat BaSO4, kaoliin. Peale naha täitmise on oluline ka naha rasvatamine (juhtnahk, tallanahk). Parema tulemuse saavutamiseks rasvu enneka kuumutatakse, siis nad imenduvad paremine nahka sisse. Rasva eraldumist soodustab ilmastik, Lisarasva pannakse näiteks kingade viksimisel juurde. Tehisnahk ja karusnahk. Ka tehisnahad koosnevad kahest kihist: aluskihist vastab dermale ning kattekihist, mis vastab epidermisele. Kattekihis on polüvinüülkloriid CH2=CHCl või polüuretaan) Tehisnaha töötlemisega püütakse sellele anda naturaalnahale sarnane välimus. 42
veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja ektodermaalsetele plakoodidele (sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud ja kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) 34 Neuraalharja rakkudele – neist tekkivad omakorda parasümpaatilise, sümpaatilise ja sensoorse närvisüsteemi neuronid, Schwanni rakud,
annaabi.ee 
