kapslid, suurus, viburid), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus Sõltuvad tekitaja omadused (seotud peremehega) kontagioossus, patogeensus, virulentsus, immunogeensus, immunogeenne osa, peremeesorganismide ring, koespetsiifilisus 20.Too näited haiguse keskkonnadeterminantidest, kuidas on need seotud haiguse epidemioloogiaga? Mõjutab peremeesorganismi vastuvõtlikkust, eksponeeritust haigustekitaja suhtes, mõjutab haigusjuhtude jaotumist populatsiooni erinevates osades * Füüsikaline keskkond topograafia (pinnase imavus halb, kõrgus, õhuvoolud, siirutajate geograafiline jaotumis), kliima (temperatuur, niiskus, sademed, aastaajad), pinnase iseloom (mikroelementide sisaldus, osakeste suurus, orgaanilised ained, lindude ja loomade väljaheited suurendavad vastavas keskkonnas seenhaigusi, pH) 21
meditsiini harrastamise sotsiaalsete ja kultuuriliste (mitte füüsiliste) mõjudega. Tervisesotsioloogia uurib tervise ja sotsioloogia omavahelisi seoseid. Kuidas sotsiaalne elu mõjutab suremust ning vastupidi. See sotsioloogiaharu keskendub erinevalt meditsiinisotsioloogiast tervise suhtele sotsioloogiliste instituutitega nagu perekond, töö, kool jms. 18.2. Mis on sotsiaalepidemioloogia ja kuidas see epidemioloogiaga haakub ning sellest eristub? Epidemioloogia tegeleb elanikkonna tõbede, puuete ja defektide esinemismallide uurimisega. Sotsiaalepidemioloogia huvitub aga sellest kuidas haiguste levik on seotud sotsiaalse konteksti ja elulaadiga. 18.3. Milliseid on sotsiaalepidemioloogia neli põhifaktorit ja kuidas nad haiguste sotsiaalses jaotuses rolli mängivad? 1. Vanus: Kõige tõenäolisemalt haigestuvad ja kahjuks ka surevad: Alla 6-aastased lapsed ägedatesse nakkushaigustesse
maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on maastikuökoloogias sadu seda laadi indekseid ja hulk programme nende arvutamiseks. Peamine valdkond, kus rakendatakse maastikuindekseid, on ruumiliste muutuste uuringud; kõnealuste indeksite põhjal saab leida maastiku struktuuri seoseid liigilise mitmekesisusega, aga ka valglate aineringega, epidemioloogiaga, maastiku esteetikaga jms. Maastikuindeksid jagunevad kaheks põhitüübiks olenevalt sellest, kas nende abil saab hinnata maastiku kompositsiooni või konfiguratsiooni. Maastiku kompositsiooni mõõdavad mitmekesisuse indeksid ning pindala indeksid. Need näitavad eraldise tüüpide suhteid maastikus. Maastiku konfiguratsiooni iseloomustavad serva, kuju, koonduvuse ja kontrastsuse indeksid.
annaabi.ee 
