ühiskonda täielikult lõhestatud süsteemiks, kuid Smith pidas ühiskonda harmoniseerituks, sõbralik pere. Teema 12 Thomas Malthus rahvastatusteooria Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat ("Rahvastusseadus" iha sugupoolte vahel põhjustab elanikkonna kasvu geomeetrilises progressioonis, kuid toiduainete varud suurenevad vaid aritmeetilises progressioonis. Tasakaalustavat süsteemi näeb epideemiates ja sõdades. Malthus pidas eelkõige silmas USAd, ei näinud ette arenenud riikide tehnoloogiahüpet.) kui palgafondi probleemi. Palgafondi suurenemine või vähenemine kutsub esile rahvastiku suurenemise või vähenemise. Võtab rahvastusteooria oma majandusteooriasse: rahvastiku kasv A suureneb nõudlus toiduainete järele A väheviljakate maade kasutuselevõtt A tootmiskulude kasv A hinnatõus A
milleks sobivad pole. Linnaeestlaste või -lätlaste suhtes ei pruukinud kehtida. Sotsiaalsete seinte jäigastumine, sõltuvate talupoegade tõrjumine linnadest, aututeks peetavate inimeste hulga kasv linnades - oli üleeuroopaline tendents. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli maa- ja linnaelanikkonna muutunud omavaheline suhe. Hansalinnades on täheldatud kodanikuks astunute suurt tõusu 14. saj teisel poolel ja 15 saj alguses. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, lüngad täideti algul linna mittekodanike arvel ja hijlem maalt linnaasunute hulgast. Kodanikuõigused said inimesed, kel see "tavalistes" oludes poleks võimalik olnud. Maal kujunes samal ajal välja talupoegade sunnismaisus, nende materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. Majanduslikud ja sotsiaalsed kriisinähud tõid kaasa katsed säilitada "vana korda" reglementeerimise läbi. 13. sajandil olid sakslased ja mittesakslased linnades õigusstaatuselt pmst võrdsed,
lõputult. Tuleviku probleemide eest võiks meid kaitsta kõrge sündimus (rohkem tulevasi töötajaid), kuid juba 6 praegugi ähvardab meid ülerahvastus. Sotsiaalsete tagatiste saamiseks on ilmselt kõige mõttekam panna rahvast endale ise pensionipõlve kindlustama praeguste säästudega. Seda püütakse teha ka praegu Eestis pensionifondide kaudu. Üks ebameeldiv variant on veel loodusseaduste poolt tekitatav regulatsioon: epideemiates ja looduskatastroofides, aga ka näiteks sõja tõttu tekkinud näljahädades hukuvad just kõige nõrgemad, mida vanemad inimesed kindlasti on. Seega peab praegune põlvkond olema töökam, kui eelmina ja hoolega kaaluma s oma samme. Seega ei saa öelda, et rahvastiku vananemine on vaid mingi inimgrupi või poliitikute probleem. Rahvastiku vananemine puudutab meid kõiki ja on seega ühiskonna probleem. Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem - III
peeti aadlike, vaimulikke, suurkaupmehi, paremaid käsitöölisi. Mittesakslased olid talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Alates 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama õigust omada linnas kinnisvara mittesakslastel. 14. sajandi lõpu mittesakslaste olukorra halvenemist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345, kuid see võib olla ka kokkusattumus. Maahärrade huvi esmajoones oli hoida talupoegi maal. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, linnades täideti lüngad mittekodanike arvel ja maalt linnaasunute hulgast, samal ajal maal kujunes talupoegade sunnismaisus, materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. 23. Eesti linnad ja alevid keskajal: Linnade tekkimise ja asutamise küsimus- Linna asustamine või rajamine ei tekkinud üleöö. Üldistavalt võib öelda, et linnastumine algas Liivimaal 13. sajandil. Keskaegse Liivimaa linnade kaart võttis 14. sajandi keskpaigaks oma kuju. Linnade
annaabi.ee 
