Saheli piirkonnas on selline katastroofiolukord kohati muutunud juba pidevaks ja rahvas põgeneb sealt aladele, kus olukord on veel talutav. Metsade laastamine ja võsastike ülesharimine, samuti suurem rahvastiku liikuvus on avanud levikutee haigustekkitajatele ja parasiitidele, , kellega varem puutusid kokku ainult mõne kauge küla elanikud või isegi ainult metsloomad. Kohalikud haigused on muutunud epideemiateks, millest mõned (AIDS, Ebola viirus) on jõudnud mujalegi maailma, teised laastavad esialgu veel ainult Aafrikat. Et neid haigusi varem peaaegu ei tuntud ei osata neid ravida ega levikut piirata. Musta Aafrika tüüpilised riigid: Etioopia iseseisvus 1941. aastal (üks vanimaid riike Aafrikas). Pealinn Adis Abeba, Rahvaarv 67 673 031 inimest, riigi pindala 1 127 127 km². Riigikeel amhara. {le poole riigi territooriumist hõlmavad mäestikud ja mäeahelikud
nakkused, pagulus 2) Saastatus 3) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 4) Müra 9. Keskkonna mõju tervisele Eestis- tervise arengukavas prioriteetsed ja lahendust vajavad probleemid (sh ökoloogilise jalajälje mõiste ja olukord Eestis) Probleemid tervise arengukavast: 1) Inimesed on vähe teadlikud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest. 2) Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks ei ole piisav. 3) Kasutatava põhjavee looduslikest omadustest tingituna on mitmetes Eesti piirkondades probleeme joogivee kvaliteediga, eelkõige seoses kõrge radionukliidide, fluori ja raua sisaldusega joogivees. 4) Kirde-Eesti põlevkivil põhinev elektritootmine ja keemiatööstus on ka oluliseks terviseriskiks piirkonnas. Aastate jooksul üha olulisemaks probleemiks muutunud õhusaaste mõju krooniliste hingamisteede haiguste, näiteks allergilise köha ja
Tehnika tasemelt kuni viimase ajani primitiivsed rahvad omandavad harilikult tööstusliku tehnoloogia kohe, kui neile selleks võimalus antakse. Mitmed uurijad (Jared Diamond jt) peavad näiteks Uus-Guinea põliselanikke lääne inimestest arukamateks. Eurooplased on aastatuhandeid elanud tiheda rahvastikuga ühiskondadena, kus on keskvõim, politsei ja kohtusüsteem. Nendes ühiskondades on ajaloo vältel surma peamine põhjus olnud tihedalt rahvastatud aladel epideemiateks muutunud nakkushaigused, mõrv on siiski olnud suhteliselt haruldane ja isegi sõda pigem erand kui reegel. Enamik eurooplasi, kel õnnestus pääseda surmavatest nakkustest, suutsid vältida ka teisi võimalikke surmapõhjustajaid ning andsid oma geenid edasi järgmistele põlvkondadele. Tänapäeval pääseb enamik Lääne elusalt sündinud lapsi surmavatest nakkustest; hiljem saavad nad järglasi, ükskõik millised nende intelligents ja geenid poleks
annaabi.ee 
