Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed (tavaliselt 8). Eoslava e. hümeenium, hymenium - *kand- või *kotteoseid produtseeriv, vastavalt eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal. Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena, *torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente *viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud, mis tavaliselt paiknevad radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava . Eostugi e
Eoslava koosneb üksteise kõrval asuvatest eoskottidest. 3.2. Kandeosed tekivad 4-kaupa mikroskoopiliste eoskandade küljes, kinnitudes neile eostugede abil. Kui eoskannad on tihedalt üksteise kõrval, moodustavad nad eoslava. Eoslava asub viljakeha pinnal või osal, mida nimetatakse eoslavakandjaks ehk hümenofooriks. Viljakeha võib olla tasane, õhuke, substraadile liibuv, või varreta kübarakujuline. Eoslavakandja võib olla moodustunud radiaalsetest lehekestest ehk lamellidest (riisikad) või torukestest (tuletael). On ka narmaste või hambakeste sarnaseid eoslavasid. Seened toodavad eoseid väga palju. Eosed levivad peamiselt tuulega. Vähesel määral levivad eosed vee ja loomadega. Näiteks jalakasurma eoseid levitavad maltsaüraskid. Lehikseened levivad nö ,,seeneussidega,, ehk putukate vastsetega.
puidurakkude seintes olevad ained lahustuvaks ning need imenduvad seeneniiti niiviisi seen toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel. See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene viljakehad: taelikud, torikud, pessud jm. Need koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest, harvem narmastest, eoslehekestest (lamellidest) või on siledapinnaline. Torukeste allapoole avanevaid suudmeid nim poorideks. Torukeste siseseintel või narmaste-lamellide pinnal (eoslaval) valmivad eosed; massilisemalt toimub see kevade ja sügisel niiskemate ilmadega. Neil aegadel ongi taimedel kõige suurem nakkusoht. Juure- ja tüükamädanikke tekitavaid seeni loetakse ohtlikumateks, sest lisaks varjatud
annaabi.ee 
