Edasi areneb ja täiustub. Tekivad väljakasved (lehed), arenevad sugurakud ...(vaadata joonist)... eos kukub maha, ei teki uut suurt taime vaid sammaldel tekib eelniit (e protoneema), millel tekivad pungad. Sammalde gametofüüt on kaheastmeline: niitjas plaatjas eelniidi staadium (kiirek elupaiga hõlvamiseks vajalik), millele arenevad pungad, millest areneb tõeline samblataim. Kõdersammaltaimedel ja pärislehtsammaldel on osadel liikidel eoskupra peal sulgrakkudega õhulõhed, mida saab käsitleda kui rudimenti. SAMMALTAIMED Kolm hõimkonda: Kõdersamblad (250 liiki, Eestis 3), lehtsamblad ja helviksamblad. Helviksamblad e maksasamblad 7000 liiki, Eestis ~120, enamasti tallusega. Omane: sporofüüt väike ja õrn, elab umbes kuu. Reeglina niiskes, väikesemõõdulised. Majanduslik kasutusvõimalus veel teadmata. Hõimkond lehtsamblad: maailmas 16000 liiki, Eestis ~400. Jagatakse kolme
kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. · II- KLASS LEHTSAMBLAD. Umbes 2/3 maailma sammastikust
taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad sporogeensete rakkude meiootilise jagunemise tulemusena haploidsed eosed ja elateerid – pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees.
Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad sporogeensete rakkude meiootilise jagunemise tulemusena haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees.
Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad sporogeensete rakkude meiootilise jagunemise tulemusena haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees.
annaabi.ee 
