Need elupaigad on koduks paljudele haruldastele või looduskaitsealustele putukaliikidele. Paljusid putukaid ei ole veel kirjeldatud, eriti endeemilisi isendeid. Kreeka putukate liigirikkus on rekordiline, ligi 30 000 liiki, ja pärast kõigi putukaliikide põhjalikku uurimist eeldame, et see arv tõuseb üle 50 000. Eriti tähtsad on putukaliigid, mis elunevad ürgmetsades surnud puudes ning puutüvedes ja –õõnsustes. Seetõttu elavad paljud loomaliigid rikkaliku entomofauna arvel. Kõige tähtsamad põhjused, miks Kreeka on koduks nii paljudele liikidele, on: • Pehme kliima, mis teeb võimalikuks putukate aastaringse aktiivsuse. • Pleistotseeni jääaja setete puudumine hoolimata tugevast reljeefist. • "Poolsaare efekt", mis suurendab endeemiliste liikide arvukust. Mõnedes poolsaare kaugetes äärepiirkondades (nt Tayetosi mägi) on peaaegu 45 % liikidest endeemilised.
Metsakuklasteks nimetatakse sipelgate hulgas kuklaste (Formica sp.) perekonna seitset sipelgaliiki (aru-, karu-, kännu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklane), kes elavad taimsest materjalist kuhikpesades segametsades ja puisniitudel. Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad on ühiseluliste putukate hulgas kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm, kes omavad olulist tähtsust metsakoosluste entomofauna arvukuse regulatsioonis ja metsakahjurite masspaljunemiskollete organiseeritud ja kollektiivsete allasurujatena. Sipelgad osalevad raba- ja metsataimede, sh metsamarjade tolmeldamisel ja aitavad kaasa nende viljumisele. Kõik Eestis elavad metsakuklaste liigid on arvatud ka 14 erineva Euroopa riigi rahvuslike punaste raamatute, sh Eesti Punane Raamat, 20012002, liikide nimistutesse. Metsakuklased kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistutesse
Põlemine Pinnatuli kahjustab puude juuri, ladvatuli tervet puud ning maa-alune tuli puude maa-aluseid juuri. Pinnatule puhul põleb ära varis (eriti hästi põleb kuuseokka varis). Kergesti süttivad laanik ja palusammal, samuti puhmad (kanarbik, sookail) ja kollad (nende eosed isegi plahvatavad). Leesikas põleb halvasti ning teda peetakse isegi tuletõkkeks, ta ka plahvatab. Tulekahju tagajärjel hävivad mulla mikroorganismid ja kogu entomofauna. Ära põlevad ka orgaanilised ained. Männi levimise jaoks on metsa põlemine hea. ROHUMAADE TÜPOLOOGIA 1. Arurohumaade klass- kuivadel või niisketel mineraalmuldadel esinevad niidud. 9 sürjametsad- õhukestel lubjarohketel kuivadel muldadel kasvavad keskmise tootlikkusega metsad, milles kõige sagedamini on enamuses mänd. 16 1.1. Loorohumaade tüübirühm- loopealsed e. alvarid. Enamasti tekkinud loometsade
annaabi.ee 
