H1 > 0 lahustumisel aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks kuluv energia, H2 < 0 lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. lahustumine on iseeneslik protsess mis on seotud Gibbsi energia G vähenemisega. lahusel on antud rõhul ja temperatuuril alati minimaalne Gibbsi energia. aine lahustumine on võimalik kui G<0. G l =H l -TS l tahkete ainete lahustumine Hl > 0; Sl > 0 => entalpiafaktor takistab, entroopiafaktor soodustab (tahked ained saavad lahustuda ainult tänu entroopia kasvule, st temperatuuri tõsmisel lahustuvus suureneb) gaaside lahustumine Hl < 0; Sl < 0 => entalpiafaktor soodustab, entroopiafaktor takistab (temperatuuri tõstmisel lahustuvus väheneb, rõhu tõstmisel lahustuvus kasvab) gaasid lahustuvad üldiselt orgaanilistes lahustites paremini kui vees
maksimaalne kasulik töö w(max) = - G G < 0 isevooluline (st vabaenergiat väheneb reaktsiooni jooksul) G > 0 isevoolutu (st vabaenergiat tuleb juurde reaktsiooni jooksul => energiat antakse süsteemile juurde) G = 0 süsteem tasakaaluolekus gibbsi energia muut reaktsioonides: reaktsiooni iseenesliku toimimise suund erinevate H, S, T ja G korral: protsesside liikumapanevad jõud: entalpiafaktor suundumus energia vähenemisele entroopiafaktor S – suundumus korrapäratuse kasvule S entalpiafaktori tähtsus G märgi määramisel on suurem madalatel ja mõõdukatel temperatuuridel või kui entroopia muutub vähe (gaasiliste ainete moolide arv ei palju) keemilise protsessi teostatavus (G < 0; G = H - TS)
ühinemisreaktsioonis (keemiliste sidemete tekkel) S < 0; lagunemisreaktsioonis (keemiliste sidemete katkemisel) S > 0. 3. Vabaenergia (Gibbsi energia) Vabaenergia ehk Gibbsi energia (G), J/mol protsesside suuna kriteerium: G = H - TS Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, G < 0. Tasakaaluoleku tingimus: G = Gmin; G = 0; maksimaalne kasulik töö: wmax = -G; Vabaenergia (Gibbsi energia) muutus keemilistes reaktsioonides: entalpiafaktor H: suundumus energia vähenemisele (nt. keemiliste sidemete teke); entroopiafaktor TS: suundumus korrapäratuse kasvule (nt. keemiliste sidemete katkemine). TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused II. Keemiline kineetika ja tasakaal 1. Reaktsiooni kiirus, selle sõltuvus kontsentratsioonist (massitoimeseadus)
lagunemisreaktsioonis (keemiliste sidemete katkemisel) ∆S > 0. 3. Vabaenergia (Gibbsi energia) Vabaenergia ehk Gibbsi energia (G), J/mol – protsesside suuna kriteerium: ∆G = ∆H - T∆S Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, ∆G < 0. Tasakaaluoleku tingimus: G = Gmin; ∆G = 0; maksimaalne kasulik töö: wmax = -∆G; Vabaenergia (Gibbsi energia) muutus keemilistes reaktsioonides: entalpiafaktor ∆H: – suundumus energia vähenemisele (nt. keemiliste sidemete teke); entroopiafaktor T∆S: – suundumus korrapäratuse kasvule (nt. keemiliste sidemete katkemine). TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused II. Keemiline kineetika ja tasakaal 1. Reaktsiooni kiirus, selle sõltuvus kontsentratsioonist (massitoimeseadus)
annaabi.ee 
