veritsevad huuled. 4. Kumb on organismile kahjulikum, kas a- või hüpervitaminoos? Miks? Avitaminoos on kahjulikum, sest tema tagajärjed võrreldes hüpervitaminoosiga on raskemad. Avitaminoos võib tekitada palju raskemaid tüsistusi ning võib viia surmani. Avitaminoos on levinud rohkem arengumaades. http://et.wikipedia.org/wiki/Avitaminoos http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCpervitaminoos http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid#Ens%C3%BC%C3%B http://www.kehameelekool.ee/pdf/vitamiinide_abc.pdf http://www.kool.ee/?7559
loomsetes kudedes 4. Kumb on organismile kahjulikum, kas a- või hüpervitaminoos? Miks? Hüpervitaminoos, sest avitaminoosi on lihtsam ravida. Avitaminoosiga on kiirem vitamiine sisse võtta, kui kehast juba hüpervitaminoosiga üleliigseid vitamiine ära võtta. KASUTAUD MATERJAL http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/sootmise- alused/toitained/vitamiinid#.U0piDlV_trI http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid https://www.google.com/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=14&cad=rja&uact=8&ved=0CEIQFjADO Ao&url=http%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2F~kpappel%2FTOIDUKEEMIA %25202011%2FEns%25FC %25FCmid.2013.docx&ei=5GJKU7_5NeH8ywP8ooKQBQ&usg=AFQjCNG- LEx4QZQTDBvStrexlNHKavQHOw&sig2=QVmh8LzxcZlZqpfReklZMw http://www.kliinik.ee/haiguste_abc/hupervitaminoos/id-536 http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://raulpage.org/koolitus/toitumis2.html http://www.terviseamet
sisesekretsioonin22rmetes, vees ei lahustu, esinevad loomakudedes. *hormoonid *vitamiinid *kolesterool. VALGUD · Koosnevad aminohapetest. Nende erineval j2rjestamisel saame erinevate omadustega valke · Aminohapped on amforteersed. · Denaturatsioon- valgu k6rgemat j2rku struktuuride lagunemine, s2ilib primaarstruktuur · Renaturasioon- eelmise vastandprotsess. VALKUDE YLESANDED: · Esymaatiline funktsioon. Ensyymid on valgud mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensyym seostub ainult kindla l2hteainega. · Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides, karvad, kyynised, kabjad, s6rad, suled. · Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on synteesitud. · Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid, n2iteks insuliin. · Liikumisfunktsioon. Skeletilihased alluvad meie tahtele,
annaabi.ee 
