kõhulahtisus süveneb. Ravi jaguneb sümptomaatiliseks ja kausaalseks, kuid mõlemat kasutatakse üheaegselt. 1. Sümptomaatiline ravi- see on eksikoosi vastane. Kõhulahtisusega tekkivat veekaotust kompenseeritakse nii per os kui ka intra vena manustatavate glükoosi ja soolade lahustega (NaCl, KCl, Na2HCO3). Hea toime on raviteedel (raudrohi ja linaseemned). 2. Kausaalne ravi - see on patogeensete kolibakterite vastane.Ravimitest sobivad: fluorokinoloonid (enrofloksatsiin, tsiprofloksatsiin jt.), sulfoonamiidid (TMP- SXT), aminopenitsilliinid (ampitsilliin),tetratsükliinid, (doksütsükliin),aminoglükosiidid (spektinomütsiin, gentamütsiin). Antibakteriaalseid preparaate tuleks manustada nii per os kui ka parenteraalselt. Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides. Immunoteraapiast on kasutusel ema vere ja hüperimmuunseerumite süstimine intra vena või subkutaanselt ( praktikas vähe kasutatav)
loal. Pärast haigete kalade likvideerimist tuleb tiike desinfitseerida kustutamata lubjaga (25 ts/ha) ja need üheks suveks tühjaks jätta.Ravimeid kasutatakse punataudi puhul nii profülaktikaks kui ka raviks. Esimeseks tõhusaks ravimiks osutus metüleensinine, mida antakse koos söödaga. Samuti annab tulemusi kalade pikaajaline vannitamine metüleensinise lahuses. Antibiootikumidest on osutunud efektiivsemaks enrofloksatsiin, mida süstitakse kaladele kõhuõõnde, söödetakse koos söödaga ning kasutatakse ka vannitamiseks. Paremaid tulemusi annab antibiootikumide süstimine koos õlidega või teiste deponentidega. Eestis saime kõige paremaid tulemusi furasolidooniga, mida söödeti kaladele ravimsöödana (1 kg furaso lidooni 1 tonni segajõusööda kohta). Saksamaal on välja töötatud karpkalade puna taudi vastane vaktsiin, mida laialdaselt ka kasutatakse.
väljaviimine kasvatamise eesmärgil toimub vaid veterinaartöötajate loal. Pärast haigete kalade likvideerimist tuleb tiike desinfitseerida kustutamata lubjaga (25 ts/ha) ja need üheks suveks tühjaks jätta.Ravimeid kasutatakse punataudi puhul nii profülaktikaks kui ka raviks. Esimeseks tõhusaks ravimiks osutus metüleensinine, mida antakse koos söödaga. Samuti annab tulemusi kalade pikaajaline vannitamine metüleensinise lahuses. Antibiootikumidest on osutunud efektiivsemaks enrofloksatsiin, mida süstitakse kaladele kõhuõõnde, söödetakse koos söödaga ning kasutatakse ka vannitamiseks. Paremaid tulemusi annab antibiootikumide süstimine koos õlidega või teiste deponentidega. Eestis saime kõige paremaid tulemusi furasolidooniga, mida söödeti kaladele ravimsöödana (1 kg furaso lidooni 1 tonni segajõusööda kohta). Saksamaal on välja töötatud karpkalade puna taudi vastane vaktsiin, mida laialdaselt ka kasutatakse. · Karpkalade lõpusenekroos
annaabi.ee 
