Raamatu kasuks räägib juba tema esimene peatükk, mis sisaldab juutide ja leedulaste suhteid juba alates 19. sajandi lõpust, juutide rolli Leedus, neisse suhtumise kujunemist ja muud nendega seonduvat. Tegu pole lihtsa lühikirjeldusega, vaid põhjaliku ja laiahaardelise käsitlusega, mis pakub sujuva ülevaate ning näitab avalikkusele vähem teada olevaid probleemegi. Eidintas on kirjeldanud kahe rahvuse vahelisi dialooge kui ei midagi halba ennustavaid, ent ometi raius suhetesse mõrasid kadedusekirves, mida hoidis jõukama leedulase käsi, kellele oli vastumeelne näha end majanduslikult hästi kindlustanud juute osavalt oma äri ajamas. Kõneldakse kahe erineva rahvuse etnilise enesemääramise, klassi ja usu rollist nende omavahelises suhtluses. Näitena võiks tuua maainimese kujutluspildi juudist, milleks on tulnukas, võhivõõras, sest too erines kõige rohkem leedulasest võrreldes teiste rahvus- ja usugrupi liikmetega2.
konkreetsed ja ühetähenduslikud karistusmeetodid, kuna keerulised karistustingimused kahandavad kriminaalseaduste preventiivset mõju kurjategijate käitumisele. Võrreldes teiste kriminaalset käitumist statistiliselt ennustavate faktoritega, oli intelligentsuse roll pigem mõõdukas ning seda varjutasid nn suure nelikuga seotud korrelatsioonid. Suureks nelikuks nimetatakse tulevast kriminaalset käitumist kõige paremini ennustavaid faktoreid: varasem kriminaalne käitumine, antisotsiaalsed hoiakud,eakaaslaste mõju, isiksuse üldkarakteristikud. Kui IQ ja kriminaalse käitumise seose puhul võtta arvesse ka need faktorid, osutusid raamatu autorite praktilised ettepanekud paljuski mitterelevantseteks.16 Samas ei saadud kuidagi eitada raamatus esitatud empiirilisi fakte intelligentsuse koefitsiendi jaotuse kohta inimpopulatsioonis. Kooliedukuse vahendav mõju
• Luua õhustik, mis annab lapsele kindlustunde. Andekate isiksuslikud eripärad 55 Andekate isiksuslikud eripärad Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. Isiksusega seonduvate tegurite olulisust kinnitas näiteks hiljutine uuring, milles analüüsiti Eesti olümpiaadide lõppvoorudes osalejate olümpiaadiedu ennustavaid fakto- reid (Sepp, 2008). Uuringust selgus, et nn traditsioonilised akadeemilist edu ennustavad tegurid (IQ, keskkond, psüühiline seisund, vanemate ha- ridustase) ei ennustanud edu olümpiaadil. Siinkohal peab selgituseks ütle- ma, et olümpiaadide lõppvoorudest osavõtuks on õpilased pidanud läbima eelvaliku varasemate olümpiaadivoorude kaudu ja seetõttu on lõppvoorus osalejate IQ-tase Eesti laste keskmisest vähemalt ühe standardhälbe võrra kõrgem
annaabi.ee 
