Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel. Rahaühik: Jüaan 100 fen´i. = 1,54 EEK 1.1. Teadus ja Tehnoloogia Tehnoloogilised leiutised Hiinast: Abakus(arvelaud), Kompass, Pronks, Vibu, Lehvikud, Ilutulestik, Purilennuk, Tuulelohe, Lakk, Tikud, Paber, Malemäng, Naftapuurkaev, Siid, Rippsild, Viski(meditsiinilises/kirurgilises kasutuses), Portselan, Granaat ja palju muud leiutised. 2. Hiina kultuur Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. On tõeliselt hunnitu ja väga omalaadne. Inimesed kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele. On aidanud hoida ja kindlustada unikaalne hieroglüüfkiri, kus üle 2000 aasta vanuste kirjamärkidega vahendatakse ka uusimaid teaduse ja kunsti ideid. 2000 a. tagasi võeti kasutusele Budism ja mis on vanim kolmest maailmausundist. Kirjanduses on peamiselt tegu usulistetekstidega. Hiinas levinud ja juurdunud ka ristiusk ja islam. Hiina on üldse paistnud silma ususallivuse poolest.
Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele, siidile, bambus ja puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti paberit valmistama. VanaHiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks. Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene.
Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti paberit valmistama.Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks.Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest.
annaabi.ee 
