Poliitiliste võimude saamatust näitab see, et aasta peale maavärinat oli koduta veel 17 000 inimest. Kuritegelikud organisatsioonid jagasid elanikele toitu ja vett. Kobe maavärina õppetund oli kainestav iseteadvatele spetsialistidele, kes endast liiga palju arvasid. Müüt Jaapani alalisest valmisolekust loodusõnnetuste korral läks tol päeval lõhki nagu seebimull. Kas maavärinaid on võimalik ennustada? Kõikide teiste ebatavaliste ennustamiste kõrval on maavärinate ennustamine kõige vanem kui ükski teadus. See oskus on sama vana, kui inimasustus maavärinate piirkonnas. Kõige vanemad ennustajad olid astroloogid ja ettekujutajad. Pärsias registreeriti vanim teadaolev maavärinaennustus 800 aastat e.m.a. Inimene rajab linnu, kirikuid ja templeid ja samas toob nad ohvriks värisevale maale. Tsivilisatsiooni ja inimkonna varasemate teadmiste tippu jõudnud vanad kreeklased
Golitsõn-Wilipi vertikaalseismograaf. Moskva Maafüüsika Instituudis konstrueeritud seismograaf CM-3. Väga laia sagedusribaga (10-3-102Hz) seismograaf Quanterra-680. 8 KAS MAAVÄRINAT ON VÕIMALIK ETTE ENNUSTADA? Kõikide teiste ebatavaliste ennustamiste kõrval on maavärinate ennustamine kõige vanem kui ükski teadus. See oskus on sama vana, kui inimasustus maavärinate piirkonnas. Kõige vanemad ennustajad olid astroloogid ja ettekujutajad. Pärsias registreeriti vanim teadaolev maavärinaennustus 800 aastat e.m.a. Tsivilisatsiooni ja inimkonna varasemate teadmiste tippu jõudnud vanad kreeklased pidid suurt hirmu tundma maavärinate pärast, sest elasid nad ju kokkupõrkuvate kontinentide keskel
Vanal ajal oli see pikem periood, mis algas toomapäevast (21. detsember) ja lõppes kolmekuningapäevaga (6. jaanuar). Valguse sümbolina võib käsitada ka ristiusu Kristust, kelle sünnipäev on 25. detsembril. Rikkalikus jõulukombestikus on tähtsad kahe ajaperioodi vahetusega seotud toimingud. Puhastamiste abil (suurpuhastus ja Tahma-Tooma tegemine, rituaalne jõulusaun) vabaneti vanast halvast ning ennustamiste jm tavade abil püüti saada uut soodsat aastat. Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu.
Vanal ajal oli see pikem periood, mis algas toomapäevast (21. detsember) ja lõppes kolmekuningapäevaga (6. jaanuar). Valguse sümbolina võib käsitada ka ristiusu Kristust, kelle sünnipäev on 25. detsembril. Rikkalikus jõulukombestikus on tähtsad kahe ajaperioodi vahetusega seotud toimingud. Puhastamiste abil (suurpuhastus ja Tahma-Tooma tegemine, rituaalne jõulusaun) vabaneti vanast halvast ning ennustamiste jm tavade abil püüti saada uut soodsat aastat. Üksikud regivärsilised jõululaulud on teada Kirde- ja Kesk-Eestist ning Mulgimaalt, kus enamasti räägitakse jõulude ootamisest. Mulgimaa jõululauludes esineb lühike refrään pühi, viisid on üherealised ja sarnanevad muude kalendrilauludega. Kirde-Eesti viisid on ilma refräänita ja kaherealised. Jõulude ajal olid tähtsal kohal mängud, sealhulgas regivärsilised laulumängud (vt p 13.1). Liulaulud ehk vastlalaulud
annaabi.ee 
