Meie liik on selle lühikese ajaga levinud ja paljunenud, sest me oskame muuta keskkonda endale sobivaks. Me 5 oleme õppinud kirjeldama ja tundma oma koduplaneeti, selle teket ja kogu universumi algust. Me mõistame liikide teket ja nende tähtsust iseenda püsimajäämisele. Me teame, et looduslik tasakaal on habras ja me näeme tihti enda omavolilise tegutsemise kohutavaid tagajärgi, ka siis, kui tegu ei ole tahtlik. Suur kadu on iseenesest ette ennustamatute kaugeleulatuvate tagajärgedega katastroof ja selle võivad olla tõsised mõjud inimkonnale. Inimene on võimeline märkimisväärseteks tegudeks, kuid aeg näitab, kas me suudame kontrollida iseenda arvukust. Ja seda niipalju, et säiliks meid ennast säilitav bioloogiline mitmekesisus. (George McGavin,2006,lk 8) Väljasuremine Paljude inimeste arvates on väljasuremine täiesti negatiivne mõiste. Kuid väljasuremine on
8. Linnaelustik, muster ja protsessid. Linnaelustik = muster + protsess MUSTER: Linn on ökoloogiliste tingimuste poolest kõige varieeruvam ökosüsteem/maastik – ekstreemsetest haruldustest ülimate inimkaaslejateni (nt 35% haruldastest jooksikutest elavad inimtekkelistel elupaikadel nagu teeperved, jäätmaad, karjäärid PROTSESS: Elupaigatingimused muutuvad kiiresti ja paljud on ennustamatute (pole lihtsalt uuritud!) tagajärgedega (nt Münchenis on viimase 100 aastaga hävinud 180 taimeliiki). * Mis on hemeroobus, nimeta paralleelmõisteid ja hemeroobsusklasse? Looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. 1. Eristatakse • sõltujad (inimesekirp, rändrott, umbrohud, varblased) • ärakasutajad (tihased, oravad) • sallijad (rebane, nahkhiir) • vältijad (kitsed, haned)
Selle vastandina on äreva ootuse korral tegemist BIS poolse juhtimisega. Ärev ootus valmistab indiviidi ette igapäevaelu väljakutsetega toimetulekuks. Sellele seisundile on omane kõrge aktivatsioonitase, negatiivsed emotsioonid, abituse ja tulevaste sündmuste üle kontrolli puudumise tajumine ning muretsemine. Äreva ootuse kogemise riskiteguriteks on Barlow järgi (1) geneetilise päritoluga kõrge reaktiivsus stressile, (2) negatiivsete sündmuste tajumine ette ennustamatute ja mittekontrollitavatena; (3) heade toimetulekuoskuste puudumine ja (4) ebaadekvaatne sotsiaalne toetus. Ärev ootus mängib paanikahäirete korral vahendavat rolli. Tavaliselt käivitatakse alarmreaktsioon eluohtlikes olukordades (õige häirena), kuid ta võib ka spontaanselt (valehäirena) tekkida. Subjektiivselt on mõlemad reaktsioonid samad, kuid valehäire korral on põhjus puudu. Barlow arvates võib alarmreaktsioon olla varem kogetud stressi või hirmu tõttu ka tingitud reaktsioon
annaabi.ee 
