Mootori käivitamiseks tuleb vajutada sulguva kontaktiga iseennistuvale surunupule S2. Vool läbib kontaktori KM mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM sulguvad ja mootor hakkab pöörlema, millest annab märku signaallamp H3 (roheline). Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine iseennistuva nupu S2 vajutamisega. S2 vajutamisega tekitatud vooluringi "säilitamiseks" on ettenähtud abikontakt KM (hoide- ehk omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine. Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada S2-le
Erinevus on jõujoonte paiknemises. 21.Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega. 22.Hüsterees. Hüsterees on süsteemi või keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Sel juhul ei sõltu süsteemi väljundsuurus mitte ainult sisendsuurusest, vaid ka selle eelnenud olekust. Näiteks võib pärast välgutabamust tekkida kivimitel magnetilised omadused. 23.Elektromagnetiline induktsioon. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseeritakse elektromotoorjõud (emj.) Juhtmes elektromotoorjõu tekkimiseks on vaja, et juhe ja magnetväli teineteise suhte liiguksid
magnetiliste omadusteta. Kui selline keha asetada välisesse magnetvälja, siis kasvab nende deemonite arv, mis on orienteeritud välise magnetvälja suunas ja dipoolide orientatsiooni nihe deemonis. Deemonite paigutusel on mälu ja seetõttu ei võta nad pärast välise jõu lakkamist täpselt tagasi esialgset orientatsiooni. Sellist nähtust nimetatakse hüstereesiks. Hüsterees on süsteemi või keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Sel juhul ei sõltu süsteemi väljundsuurus mitte ainult sisendsuurusest, vaid ka selle eelnenud olekust. Näiteks võib pärast välgutabamust tekkida kivimitel magnetilised omadused Niisugust nähtuse graafiliseks kujutiseks on hüstereesisilmus. 7. Elektromagnetiline induktsioon ja selle rakendused. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseeritakse elektromotoorjõud (emj
füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna. Materjali niiskussisaldus – kaaluline niiskussisaldus „u“ kg/kg; niiskussisalduse mass mahu järgi „w“ kg/m3; mahuline niiskussisaldus „Ψ“ m3/m3. Materjali niiskussisaldus sõltub: ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; temperatuurist; kas tegemist on niiskumise või kuivamise protsessiga; materjalist ja tema omadustest. Hüsterees - keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Hüstereesi nähtus põhjustab materjali niiskussisalduse erinevust, kui on tegemist niiskumisega või kuivamisega. Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Kapillaarsus - mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.
annaabi.ee 
