7.4 Hilistumine diskreetaja süsteemides- Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja () võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. (Küll on võimalik suhteline ennetumine paralleelsetes süsteemides.) 7.5 Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (ehk finiitsed süsteemid)- Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi muutuv reaktsioon impulss- voi hüppesignaalile sisendis lõpeb täielikult lõpliku arvu töötaktide kestel. 7.6 Parameetrite hindamine- Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased
1.10 Hilistumine diskreetaja süsteemides Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja () võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. (Küll on võimalik suhteline ennetumine paralleelsetes süsteemides.) 1.11 Lõpliku siirdeajaga süsteemid Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi muutuv reaktsioon impulss- voi hüppesignaalile sisendis lõpeb täielikult lõpliku arvu töötaktide kestel. 8. Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi olekumudel. Algolek. Olekuvõrrandi lahendamine. Vaba- ja sundliikumine. Olekumuutujate lineaarteisendused
Hilistumine diskreetaja süsteemides- Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja (Τ) võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. (Küll on võimalik suhteline ennetumine paralleelsetes süsteemides.) Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (ehk finiitsed süsteemid)- Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi muutuv reaktsioon impulss- voi hüppesignaalile sisendis lõpeb täielikult lõpliku arvu töötaktide kestel. 8. Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi olekumudel- Statsionaarne mudel: Kõik parameetrid on konstantsed, st. ei sõltu ajast
annaabi.ee 
