iseseisvusaegsetena mõjuvad näiteks Richard juurdlevama tundetooniga loomingule. Kaljo illustratsioonid Alexandre Dumas’ Isikupärase lüürilise laadi kujundas välja Vive musketäridetriloogiale ja Günther Reindorffi Tolli, mütoloogilisi sümbolkujun deid põimis pildid Kreutzwaldi “Eesti rahva oma teostesse Herald Eelma. Veelgi enam kehtib ennemuistsetele juttudele”. see aga Kaljo Põllu loomingu kohta. Tema Skulptuuris jätkasid oma tööd iseseisvus metsotintotehnikas sari “Kodalased” (197375) aegsed meistrid. Neilegi esitas aeg nõukogu leidis laia vastukaja ja ärgitas vaatajat likke nõudeid, näiteks temaatiliste figuraal mõtisklema oma rahva vaimsete juurte üle.
1951 ja V. Karruse "Vilja riigile" 1951 Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti. Graafikud said tööd ja leiba peamiselt raamatute illustreerimisest, milles valitses kuiv, hallide toonidega joonistatud naturalistlik olustikukujutus. Kõige silmapaistvam illustraarija oli Günther Reidorff, kelle joonistatud pildid A. Puskini "Muinasjuttudele" (1949), aga eriti F. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele" (1951) on püsiva väärtusega. Joons .... G. Reindorffi illustratsioon A. Puskini "Muinasjuttudele" ja illustratsioon "Paristaja-poeg ja Vanapagan" F. R. Kreutzwaldi teosele "Eesti rahva ennemuistsed jutud" 7. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
oskavad tõeliselt elu kujutati, ja mitte sobivad inimesed visati Kunstnike Liidust välja. Kunstnikud, kes olid kogu aeg Eestis, nende loomingus püsis nii palju kui võimalik nende endi käekiri. Tagalas viibinud kunstnikel esineb aga agaram ideoloogia järgimine (Evald Okas ,,Eesti Kaardiväe Laskurkorpus 22. septembril 1944 Tallinnas", Estonia teatri laemaal) 50-datel tegelesid graafikaga: · Güntel Reindorf raamatillustratsioonid (muinasjuturaamatus, ,,eesti rahva ennemuistsetele juttudele" Tarbekunst pidi samuti alluma sotsialismi realismile, kuigi siin polnud see nii range. Ei tohtinud kasutada liigset dekoori. Rahvamotiivide kasutamine oli küll lubatud, kui ei tohtinud seda kuidagi interpreteerida või muuta (neid tohtis vaid kopeerida). 40- date ja 50-date alguses levis stalinistlik arhitektuur. Tunnusteks olid massiivsus, monumentaalsus, pompoossus, kaunistuslike elementide kasutamine, eklektilisus (kino Sõprus)
19. saj menukaim “Reinuvader rebane”. 1832 “Kalevipoeg” (rahva väljaanne), 1866 “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (muinasjutu kogum = nagu Grimmide muinasjutud). Jätkas rahvuseepost “Kalevipoeg”, võttes eeskuju rahvaluule vanast keelepruugist. Kreutzwald kui luuletaja tugines Saksa luuletajatele. Luuleparemik ilmus kogus “Viru lauliku laulud”. Kreutzwald = Viru laulik. “Kilplased”. Eelkõige tunnustus tänu “Kalevipojale” ja “Eesti rahva ennemuistsetele juttudele” ning ilukirj. loomingule. KALEVIPOEG: I korda mainib Kalevipoega Stahl, ka Hupel. Pikemalt ajakirjas “Beiträge”- Kalevipoeg on töömees ja seikleja. Soomes “Kalevala”, pärast seda koguti Kalevipoja jaoks ainestikku, kuid alles 3 a hiljem esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipojast. Faehlmann visandas eepose sündmustiku, koostas mõned saksakeelsed sissejuhatavad stroofid. Kui Faehlmann suri, tegi ÕES Kreutzwaldile ettepaneku
annaabi.ee 
