küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab.
jäänud, Wishes I wish/If only+past simple/past continuous · I wish/If only I didn't have to take the train to work every day. · Viitab olevikule, tahame, et praegu oleks midagi teisiti. · Kasutame liht- või kestvat minevikku. I wish/If only+past perfect · I wish/If only I hadn't stolen all those cars. · Viitab minevikule, tahaksime seal midagi muuta, kahetseme midagi. · Kasutame enneminevikku (had+III). I wish/If only+would · I wish you would pay more attention! · Viisakas käsk. · I wish/If only my boss wouldn't give me so much paperwork. · Soov, et olukord või kellegi käitumine muutuks. · Kasutame would+I Had better · Kasuta lihtolevikku. · Viitab ainult olevikule/tulevikule. Väljendab tungivat soovitust. · You had better (not) buy the tickets tonight. · I had better go or else I'm late. Would rather
Täisminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, nt olen elanud, oleme elanud, on elatud. Enneminevik Enneminevik on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (st tegu on mineviku minevikuga), nt Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud. Seoses verbiga olema kasutatakse enneminevikku ka kaudse kõneviisi (üld)mineviku tähenduses, nt Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha peal olevat vanasti linn olnud.) Enneminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtminevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, nt olin elanud, olime elanud, oli elatud. Üldminevik Üldminevik on tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et
olevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, näiteks olen elanud, oleme elanud, on elatud. 42. Enneminevik e pluskvamperfekt, iseloomustus ja näited. Enneminevik ehk pluskvamperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (tegu on mineviku minevikuga), näiteks Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud. Enneminevikku kasutatakse ka kaudse kõneviisi üldmineviku tähenduses, näiteks Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha peal olevat vanasti linn olnud). Enneminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtminevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, näiteks olin elanud, olime elanud, oli elatud. 43. Üldminevik e preteerium, iseloomustus ja näited.
annaabi.ee 
