nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. • Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. • Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. • Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. • Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. VEEOSAKESTE LIIKUMINE MERELAINES • Veeosakeste liikumist merelaines on keeruline kirjeldada. • Lihtsamal juhul liiguvad veeosakesed mööda ringikujulisi orbiite. • Kui visata merre puutükike, siis liigub see laineharja möödumisel veidi edasi, ning lainepõhja möödumisel tagasi. Selline edasi-tagasi liikumine kordub, kuid puutükk näib paiknevat ikkagi umbes samas kohas
Just nende lahti mõtestamise ja ümberlükkamisega Martin Kala otsustaski tegeleda, tuues sealjuures arvukaid ja mõjuvaid näiteid. ,,Esimene müüt: ajalehed on suremas," algas üks pealõikudest kurjakuulutavalt, ent selle väite ümberlükkamisega ei läinud härra Kalal kaua ta võrdles ajalehe ja interneti, ajakirjanduse peamise konkurendi, suhet omal ajal toimunud televiisori lühiajalise võidukäiguga raadio üle. Ka siis osutusid kartused, et viimane hoopis kaob, vaid ennatlikeks arvamusteks. Siinkohal tõi ta aga välja ühe tähtsa punkti, mis võib küll lugejaskonda kitsendada: internetil, eriti just uudis- ja suhtlusportaalidel on populaarsus tõusnud ja kindlasti levib veelgi. Ent ta leidis selles ka optimismi: ,,/---/ kui digitaalajastu on traditsioonilisele ajakirjandusele ilmne katsumus, on ta ka uus võimalus; /---/ lugejad koostavad ja levitavad uudiseid ise." Nõustun temaga täielikult ajakirjandus on meediamaailma lahutumatu osa ja isegi
parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu. Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. Tsunami Veeosakeste liikumine merelaines Veeosakesed liiguvad merelaines lihtsamal juhul mööda ringikujulisi orbiite. Kui visata merre puutükk liigub see laineharja möödumisel veidi edasi lainepõhja mööda tagasi. selline edasi-tagasi liikumine kordub, kuid puutükk näib paiknevat ikkagi umbes samas kohas. Järelikult ei liigu vesi lainega edasi, vaid veeosakesed tiirlevad mööda kinniseid trajektoore.
maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul. Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu. Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami- hoiatustest osutunud ennatlikeks. 2004. aasta India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin oli maavärin, mis leidis aset 26. detsembril 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (kell 7:58:53 kohaliku aja järgi). Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi Kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin pärast 9,2-magnituudist suure reede maavärinat
annaabi.ee 
