Austria ja Sloveeniaga . Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia ja Sardiinia. Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino ja Vatikan. Rahvastik Itaalias elab 2008. aasta seisuga 59829700 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Rohkem paikneb inimesi rannikualadel, kus pinnamood on tasane. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga umbes 82 aastaseks. · Itaalias on Rooma- katoliku usku ligi 90% elanikest, 1,4% elanikkonnast on
Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 4 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise
Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 6 1.3 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega,
Peamised tehnilised kultuurid on suhkruroog ja puuvillapõõsas. Viljeletakse ka söödataimi ja kasvab viinamarjakasvatus. Olulised on kalapüük ning kala- ja pärlikasvatus. Siseliikluses on olulisimad raudtee ja lennuveondus, tihedamate asustusega aladel ka autoveondus. SKT elaniku kohta on 32 500 USD, teenindus annab 70%, tööstus 26,2% ja põllumajandus 3,8%. Itaalia Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, tal on piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Hõlmab enklaavidena San Marino ja Vatikani. Pindala 301 276 km2, rahvaarv 59 305 600 inimest. Pealinn on 2,6 miljoni elanikuga Rooma. Itaalia on jaotatud 20 maakonnaks, mis omakorda jaotub 103 provintsiks. Riigikeeleks itaalia keel ja rahaühikuks euro. Itaalia on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 7 aastaks valimiskogu. Presidendi roll on tseremoniaalne ja lubatud on kaks ametiaega. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jaguneb alamkojaks e
annaabi.ee 
