Ta tapab oma naise ning hoiab tütart hirmu all. Charles Grandet on Félixi vnnapoeg. Ta tuleb Eugenie sünnipäevapeole. Tuleb välja et tema isa oli pankrotis ning tappis enda, kuid pojale polnud tal midagi jätta. Eugenie ja Charles armuvad ja vannuvad igavest truudust. Charles läheb Indiasse õnne otsima. 13.Nim. "Isa Goriot" tahtsamad tegelased ja sündmused ´Isa Goriot´´: tegevus toimub Pariisis proua Vauquer' pansionis. Peategelased on enine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Rastignac ja sunnitöövanglast plehku pannud Vautrin. Isa Goriot'l on kaks tütart, kellele ta on ära andnud kogu oma raha et nood saaksid rikastele meestele naisteks. Tütred aga isast ei hooli. Goriot ja Rastignac saavad sõpradeks ning Rastignac korraldab ka Goriot matused. Rastignac tuli Pariisi õppima, kuid peagi mõistis, et tähtsam on luua sidemeid ning Vautrinist saab tema õpetaja. 14
Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Kahe revolutsiooni vahel Pärast revolutisooni ei olnud Vene impeerium enam enine. 17okt manifesti alusel kutsuti esimest korda Venemaa ajaloos kokku valitav rehvaesindus Riigiduuma. Paraku saadeti see laiali enne kui miski jõudis üldse tööle asuda. Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa senisest suurema tähelepanu rahvuskuluutrile. Haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli ravolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue, mis sundus keskvalitsust väiksematele järeleandmistele: lubati
olukorraga tutvumas. Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline. Riia kindralkuberneriks määrati George Brown, kellest kujunes keskne tegelane uue poliitika ellu viimisel. 1775 kehtestati venemaal uus halduskorraldus, mida laiendati 1783 baltikumile. Nimetatakse asehaldus korraks. 1) Eesti ja Liivimaa kubermangu hakkas juhtima asevalitseja ehk asehaldur Riias. 2) enine haldusjaotus muutus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandi ja Tartu maakonnast Võru. Narva jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Maakondi nimetati kreisideks. 1) 1783 said kõik maakonna keskused linnaõigused. (Paldiski 1783, Võru 1784) kokku 12 linna. 2) Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali
annaabi.ee 
