klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert. Teos on kirjutatud suurele orkestrikoosseisule ning orkestripartiide keerukus seab mängijatele suuri nõudmisi. Bartók on paljude folkloorialaste uusimuste autor ning osa neist on valminud koostöös teise väljapaistva Ungari helilooja Zoltán Kodáliga
väga populaarsed ja neid esitatakse palju. Mozarti viimaseks teoseks jäi „Reekviem”, mida ta kirjutas surmaga võideldes ja mis jäigi lõpetamata. (Lõpetas üks tema õpilane/helilooja.) Legend räägib salapärasest tundmatust, kes käis surnumissat (reekviem) tellimas. Mozartile , kes samal ajal haigusega võitles, tundus see tellimus tähenduslik ja müstiline ning tegelikult saigi sellest teosest reekviem talle endale. Kuigi selles žanris ainuke teos, on see tänini üks enimesitatud ja kaunemaid reekvieme. Mozart on muusikaajaloos geeniuse võrdkuju, kelle muusikat väga imetletakse. Tema muusika on elurõõmus, meeldejäävate kaunite viisidega. Enamus tema teoseid on rõõmsas laadis, kuigi sealt ei puudu ka kurbus, aga see on vaid muusikaliseks kontrastiks. Tema muusikas puudub liigne süngus ja dramatism. Mozarti meloodiatele on omane geniaalne lihtsus, sageli nimetatakse tema muusikat ka väga graatsiliseks ja võluvaks. Ludwig van Beethoven 1770-1827
temast üht raadiosaadet ning kogu lugu näis nii täiuslik, et see pidi lihtsalt lavale jõudma. Inglismaal rääkis ta oma ideest Webberile ning koos asutigi muusikali kirjutama. Teos valmis 1976 ja kaks aastat hiljem esitleti sea Londoni teatripublikule. Peaosasse valiti 500 kandidaadi hulgast Elaine Paige. Peale Broadwayle jõudmist kujunes muusikal ,,Evita" kassamagnetiks. Tänaseks kuulub see kogu maailmas enimesitatud muusikalide hulka. Kuulsust on lisanud ka samanimeline film Madonnaga peaosas, mille väntamist kavandati ligi 20 aastat ja selle aja jooksul figureerisid võimalike Evita kehastajatena näiteks Liza Minelli, Elaine Paige, Bette Midler, Meryl Streep, Olivia Newton-John, Mariah Carey ja Michelle Pfeiffer. Film esilinastus 25. detsembril 1996 Hollywoodis. Film teenis Madonnale lisaks Kuldgloobusele ka
tiibadel” – unistus ühtsest Itaalia riigist. Tema olulisemad ooperid – “la trilogia popolare” – populaartriloogia just ooperite ennenägematu edu poolest, nagu “Rigoletto” (1851) – kus peategelane pole mitte aristokraat, vaid n-ö alamast seisusest, inimene rahva seast – küürakas narr Rigoletto; “Il trovatore”/ “Trubaduur” (1853), mille Verdi tahtis nimetada “Azuncena” järgi, kes helilooja arvates oli peategelane – vaene mustlasnaine ning kõigi aegade üks enimesitatud oopereid “La Traviata” (1853), mille peategelaseks on – küll kõrgseltskonna, aga siiski – kurtisaan. Ooper tekitas suurt kära ja pälvis kõrgseltskonna kriitikanooli, aga võitis ajapikku publiku südame peategelase Violetta nii sügava inimlikkusega, mis erakordselt kauni muusikaga sümbioosis on jäänud siiani üheks maailma armastatumaks ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma
annaabi.ee 
