L.Ronald Hubbard, 1955, USA ja Columbia Teos „Dianeetika“ Dianeetika – psühhotehnika, mis on segu psühhoanalüüsist ja müstitsismist Saientoloogia – tervete inimeste võimete parandamine vaimse treeningu abil Inimesed elavad MEST-universumis – materiaalne energeetiline aegruum. Sellest tuleb vabaks saada. Teetan – hing-vaim Inimese meel-mõistuse 2 osa: analüütiline meel teadvuses ja aheldav reaktiivne meel alateadvuses, mis talletrab engramme Engramm – alateadvusse talletunud minevikutraumad Auditeerimine – engrammidest vabanemine. Teostab seda audiitor Eesmärk ongi vabaneda engrammidest ja saada toimivaks teetaniks koos eriliste võimetega. 4 Avalikud jumalateenistused (silmapetteks), organisatsiooni militaarne juhtimine Ülikallid kursused võimete arendamiseks, variorganisatsioonid, nn
1954 saientoloogia mõiste. Eesmärgiks tervete inimeste võimete parandamine vaimse treeningu abil. 1955 a rajati saientoloogia kirik columbias. Nim ka Uue Usu Kirik. Õpetus põhineb suurel osal fantaasial. Kui religioosne filosoofia, millele on lisatud tehnoloogia. Inimesed elavad MEST-universumis. Mest=mateeria, energia, ruum, aeg. Teetan- hing, vaim. Teetanid elasid planeedil Heletrobus. Meel jaguneb analüütiliseks ja aheldav reaktiivseks. See salvestab engramme. Audiitor-pihiisa. Org jaguneb kolmeks: tuum ehk mereorganisatsioon, saientoloogia kirik, 3. kursused, kirjandus, variorg. Juhtimine militaarne. S kui eneselunastusõpetus. Eestis toimib veidi, kuid ebaametlikult. 4. Osho-liikumine. Nim ka Bhagwan-liikumine, uus-sannjaasini liikumine. Rajaja: Bhagwan (jumalik, üllas) Shree Rajneesh, al 1898 Osho. Sünd 1931. Meditatsioonitehnikad, kuni usuline valgustus. Aašramite rajamine
1954 saientoloogia mõiste. Eesmärgiks tervete inimeste võimete parandamine vaimse treeningu abil. 1955 a rajati saientoloogia kirik columbias. Nim ka Uue Usu Kirik. Õpetus põhineb suurel osal fantaasial. Kui religioosne filosoofia, millele on lisatud tehnoloogia. Inimesed elavad MEST-universumis. Mest=mateeria, energia, ruum, aeg. Teetan- hing, vaim. Teetanid elasid planeedil Heletrobus. Meel jaguneb analüütiliseks ja aheldav reaktiivseks. See salvestab engramme. Audiitor-pihiisa. Org jaguneb kolmeks: tuum ehk 2 mereorganisatsioon, saientoloogia kirik, 3. kursused, kirjandus, variorg. Juhtimine militaarne. S kui eneselunastusõpetus. Eestis toimib veidi, kuid ebaametlikult. 4. Osho-liikumine. Nim ka Bhagwan-liikumine, uus-sannjaasini liikumine. Rajaja: Bhagwan (jumalik, üllas) Shree Rajneesh, al 1898 Osho. Sünd 1931
abistatakse, siis võib kogu mälestuskujundi reprodutseerida. Sellist nähtust nimetatakse anekfooriaks. (3, lk 129) 3.4 Mälulünk ehk amneesia Ajukahjustused ja psüühilised põhjused võivad esile kutsuda mäluhäireid. Sellisel juhul on tegemist amneesiaga. Amneesia on ajaliselt piiratud lünk mälestuste kronoloogilises ahelas. Mälulünk sugeneb asjaolust, et aju haigusliku seisundi tõttu ei toiminud teatud ajavahemikul ärritajate jälgede kujundamist, s.t. omandamist. Kuna engramme ei ole, siis polegi midagi selle ajavahemiku kohta reprodutseerida. Samal ajal kõik see, mis toimus kriitilisest ajavahemikust varem või hiljem on hästi omandatud ja käepäraselt reprodutseeritav. Milline konkreetne amneesia tekib, see sõltub ajukahjustuse kohast ja suurusest. (3, lk 130-131) 3.4.1 Progresseeruv amneesia Aju mõnede orgaaniliste ja destruktiivsete haiguste (aju ateroskleroosi, raukusnõdrameelsuse jt.) käigus võib täheldada vaegmälu progresseerumist
Unustamine on väga seaduspärane tegevus (algul inimene unustab kiirelt ja edasi unustab aeglasemini ehk kui inimene suudab mäletada midagi veel 24h pärast, siis ilmselt suudab ta seda teha ka nädalate ja kuude pärast) -) Engramm ehk mälujälg on see kui miski jääb meelde ja ajus muutub miski. *) Ajus on kombeks ka dubleerida asju üldiselt on mälu ja meeldejätmise protsess väga keerukas. *) Esimene teooria unustamiseks on see, et kui me kaua aega engramme ei kasuta, siis me unustame need asjad ära. *) Teine teooria on see, et me salvestame mingeid asju mingitele engrammidele ette ja niisiis blokeeritakse mingid ühed engrammid teiste poolt ära ning seega takistatakse meil saada kätte mingit informatsiooni kuskilt. -) Inimeseselt inimesele leviv info kipub alati lühemaks ja lünklikumaks jääma ning inimesed kipuvad informatsiooni moonutama ja võib tekkida ka informatsiooni juurde, sest
Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi dotsent Maria Teiverlaur, kes on töötanud üle 20 aasta ka kliinilise psühholoogina psühhiaatriahaiglas, selgitas, et mälulünka peaks suhtuma üsna tõsiselt. Amneesia ehk mälulünk on olukord, kus mälu töö on oluliselt häiritud ja mälu ei suuda salvestada uut informatsiooni ning seega ei teki mälujälgi ehk engramme. «Kui neid ei teki, siis ei ole hiljem ka mitte midagi meenutada ja on tühimik teatud aja kohta. Joobe mälulünga teke on natuke erilisem sellisest mälulüngast, mis võib kaasneda näiteks avariiga, kus inimene kaotab tugeva peapõrutuse tagajärjel teadvuse,» selgitas Teiverlaur. Kerges ja mõõdukas joobes, kus ollakse teadvusel, suudetakse rääkida ja kontakteeruda
annaabi.ee 
