Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kunagi Stepheni krooni - üleviimine Viini. Mässulised belglased kuulutasid end Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepanu keisririigi asjadele süvendas veelgi lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel. 18. sajandi lõpul hakkas senine suhtnumine valgustatud absolutismi muutuma. Hakati nõudma üha rohkem poliitilist vabadust. Valgustuse edenemisega kasvas aga rahva vaimne ja sotsiaalne enesevastutus ning võimu võttis valgustatud rahvas. Kadus valitseja tähtsus. Kokkuvõtteks võib öelda, et ükskõik mida Joseph II ei teinud, oli keegi talle vastu ja tal ei õnnestunud eriti miski. Ka tema hauamonumendile on kirjutatud: "Siin lamab Joseph II, kes ebaõnnestus kõiges, mis ette võttis." Daisy Janisoo 10. klass
Joseph II vähene tähelepani keisririigi asjadele süvendas lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel. 18. sajandi lõpul hakkas senine suhtumine valgustatud absolutismi muutuma. Saavutatud vaimse vabaduse kõrval hakati üha enam nõudma ka poliitilist vabadust. Kameralistid olid olnud veel seisukohal, et rahva enamik ei tule oma elu korraldamisega ise toime ning vajavad valgustatud valitseja tuge. Valgustuse edenemisega kasvas rahva vaimne ja sotsiaalne enesevastutus ning jõudu koguv liberalism nägi valgustatud valitseja asemel võimu juures juba valgustatud rahvast. Kokkuvõte: 17.-18. sajandil pääses enamikus Euroopa riikides maksvusele absoluutne monarhia. See oli riigikord, kus kogu võimutäius kuulud ühele isikule. Absolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja ametnikkond. Absolutistlik riigikord saavutas oma täiuse kuningas Louis XIV ajal Prantsusmaal
rohkemgi kui nende eelkäijad. 18. sajandi lõpuks senini toetav suhtumine valgustatud absolutismi mõranes. Saavutatud vaimse vabaduse kõrval hakati üha rohkem nõudlema ka poliitilist vabadust. Kui Thomasius ja Wolff olid veel seisukohal, et rahva enamik ei tule iseseisvalt toime oma elu korraldamisega, vajades valgustatud valitseja tuge, siis koos valgustuse edenemisega kasvas ka vaimne ja sotsiaalne enesevastutus. Jõudu koguv liberalism nägi valgustatud valitseja asemel võimu juures juba valgustatud rahvast. 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED Prantsusmaa ja Habsburgide vastasseisu kujunemine. Itaalia sõjad Varauusaja algus pakkus võimaluse nii Saksamaa kui Itaalia poliitiliseks ühendamiseks. 16. saj. esimese poole Euroopa rahvusvahelist olustikku mõjutasid kõige enam kaks paralleelselt kulgevat sündmusteahelat: Habsburgide valduste ootamatu ja ulatuslik kasv ning Itaalia sõjad (14941559).
annaabi.ee 
