Vanad harud-pärinevad 18.19.sajandist. tehnoloogia eriti ei uuene.riigid toetavad, et säilitada tööhõivet ja enesevarustamist. Uued harud-(auto-ja keemiatööstus). Tekkisid 20.sajandil.struktuur muutuv siiani. Muutsid inimühiskonda lühikese aja jooksul meeletult. Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised harud- (mikroelektroonika,tarkvara,tuuma-ja kosmosetööstus).tekkisid 20.sajandi lõpul.Suurte muutuste ja riskide valdkond.riikide valitsused osalevad. AUTOTÖÖSTUS Fordism-tehasese ühte otsa läks maak(tooraine) ja süsi ning teisest otsast tuli välja auto.tootlikkus suur.auto hind oli madal ja kõigile kättesaadav
masinaid valmistavaks tööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada kolmeks: 1. Vanad harud : toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus. (18-19 saj)/ nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Samas toetavad riikide valitsused eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. 2. Uued harud : masinaehitus, keemiatööstus . (tekkis 20 saj ja on jõudsasti arenenud) . Need tööstused sad kogu majanudse toimimise aluseks. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv. 3. Uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin, laserlõikus, personaalsed medikamendid jms. (tekkis 20 saj lõpul, suurte muutuste ja riskide valdkond)
TÖÖSTUS Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest tekstiili-ja tarvekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Vanad harud, nagu toiduaine-ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.-19. sajandist ja nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Riikide valitsused toetavad eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. Uued harud, nagu auto-ja keemiatööstus tekkisid 20. sajandil ja on jõudsasti kasvanud. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv. Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised harud, nt mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jms. tekkisid 20. sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond. Tööstuses hõivatud osatähtsuse muutumine aegade jooksul tehnika arenedes on kadunud vajadus suure tööjõu vastu
rasketööstus: metallurgial ja masinaehitusel põhinev materjalimahukas tööstus. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest – tekstiili- ja tarbekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud jagunevad: Vanad harud: nt: toiduaine ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.- 19. sajandist, nende tehnoloogia eriti enam ei uuene. Riikide valitsused toetavad endiselt neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. Uued harud:nt: auto ja keemiatööstus 20. sajandil, on jõudsasti kasvanud, need tööstused said 20. sajandil kogu majanduse toimimise aluseks, nende põhistruktuur on endiselt muutuv, suur konkurents Uusimad ehk kõrgtehnoloogilise tööstuse harud: kujunesid välja industrialiseerimise käigus, nt: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin jms, tekkisid 20. saj lõpul, on suurte muutuste ja riski valdkond, suur riiklik toetus 2
annaabi.ee 
