• Interpreteerimine: mida sagedus tähendab? • Meediaanalüüs NÕUDED • Dokumentide usaldusväärsus (statistika?) • Dokumentide valik (iga kümnes lõpukirjand) • Uuringu läbiviimine (töömahukus, eri uurijad samal viisil) • Protseduuri kirjeldus. Kontrollivõimalus. • Tulemuste analüüs ja esitamine (näit sõnasagedus) VAATLUS • Vaatlus: vanim inimeseuurimise meetod • Edward Titchener: enesevaatlusega teadvuse Mendelejevi tabelini! • Vaatluse liigid: enesevaatlus, isikuvaatlus, grupivaatlus, keskkonnavaatlus • Struktureeritud/struktureerimata vaatlus • Osalusvaatlus • Vaatluse kasutusalad: probleemi ja hüpoteesi püstitamisel, suletud gruppides, etnograafias, verbaliseerimata reaktsioonide mõõtmisel … VAATLUSE ETTEVALMISTUS • Nähtuse määratlemine, tähenduslike ja vaadeldavate muutujate defineerimine • Sihtrühm ja valik. Koht
süsteemi poolt (klientide andmebaas, sissepääsusüsteem, tööaja arvestuse süsteem jne). Oluline on välja selgitada dokumentatsioon, mis sisaldab analüüsitavate ametikohatade töötajate töökorraldust kirjeldavat informatsiooni. 11. Erinevate töö analüüsi meetodite kombineeritud kasutamine Kombineeritult kasutatakse töö analüüsi meetodeid tulemuste usaldusväärsuse tõstmiseks. Kõige sagedamini kombineeritakse: · enesevaatlusega seotud meetodeid koos mõne teise meetodiga (vaatlus, küsimustik) · küsimustik, intervjuu · vaatlus, intervjuu · dokumentide analüüs, intervjuu 12. Mis on organisatsiooni struktuur? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel eesmärgiga luua tõhus tööjaotus. Selleks määratakse iga ametikoha ülesanded ja seos teiste ametikohtadega. 13. Milles avaldub organisatsiooni struktuuri otstarbekus?
kuigi asjakohased. Kuigi ajud võisid suureneda ühel põhjusel, ei tähendanud see, et võimekamat aju ka muudel eesmärkidel rakendama ei hakatud (Nicholson, 1997). Ehk kui jahutusseadet sai samaaegselt ka muude funktsioonide lahendamiseks kasutada, võis üheks olulisemaks neist olla mõtlemisvõime. Inimaju kõige unikaalsem omadus näib olevat inimahvidest palju kõrgemal tasemel toimiv infotöötluse võimalus. See teeb meile võimalikuks enesevaatlusega tegelemise. Ent eneseregulatsiooniks, sh ka bioloogiliste vajaduste rahuldamiseks, vajame ka midagi enamat. Vähemalt enamik evolutsioonilise psühholoogia esindajaid usuvad, et täielik enesekontroll (ehk võime ennast täielikult on võimatu (Nicholson, 1997). Parimal juhul saame loota, et suudame oma käitumisi pidurdada, neid ümber suunata ja lihvida. Mõned uurijad on väitnud, et käitumisi juhivad mitmed sõltumatud süsteemid (arud), millest igaühel on oma isiklik ja unikaalne
annaabi.ee 
