Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja tiivustavasse ning lõi silmapaistvaid ballaade. · H. Visnapuu luulet pingestas vastuolu südamega tuntud tõe ja tegelikkuse vahel, arvustava ja heakskiitva suhtumise vahel ühiskonna elus toimuvasse. · J. Semper tugines hoopis enam vahetule elulisele kogemusele kui enne, usaldas enam meelte andmeid, seni abstraktsesse käsitluslaadi jõudis värske vere tuiget. · J
Inimene vaimse olendina on kutsutud üha täiuslikumale enesetunnetusele ja vabadusele. Madalamal tasandil organism kui iseregulatiivne bioloogiline süsteem - on ta aga suletud süsteem. Immunoloogia tõestab, et organism tunneb eksimatult ära omad rakud ja tõrjub võõrad tagasi. Et aga väga paljud inimesed ei jõua kunagi sisemise vabaduseni, kõlbelisele eneseteadvusele, seda näitavad Kohlbergi pikaajalised moraaliuuringud. Erik Eriksoni arvates läbib inimene oma enesetunnetuslikus arengus 8 astet. Igal astmel on oma konfliktid, millega tuleb hakkama saada. Ehkki iga konflikt on potentsiaalselt olemas sünnist alates, muutub see valdavaks vaid arengu teatud astmel siis, kui keskkond (kultuur, ühiskond) esitab inimesele kindlad nõuded. Erikson nimetab sellist konfrontatsiooni kriisiks. Igas kriisis on oma pöördepunkt, kus inimene võib valida kahe tee vahel: positiivne lahendus annab edasiliikumise võimaluse, negatiivne lahendus tekitab stressi ja ängistust
Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja tiivustavasse ning lõi silmapaistvaid ballaade. · H. Visnapuu luulet pingestas vastuolu südamega tuntud tõe ja tegelikkuse vahel, arvustava ja heakskiitva suhtumise vahel ühiskonna elus toimuvasse. · J. Semper tugines hoopis enam vahetule elulisele kogemusele kui enne, usaldas enam meelte andmeid, seni abstraktsesse käsitluslaadi jõudis värske vere tuiget. · J
annaabi.ee 
