6) füsioloogilised vajadused (nälg, janu, uni). Motivatsiooni kõrgeima astmeni jõudmiseks peavad madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline. Kõige kõrgem tase on eneseteostusvajaduste tase. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda. Juht saab lähtuda Maslow vajaduste hierarhiast töötajate motiveerimisel. Näiteks, kui töötajal on rahuldamata sotsiaalsed vajadused, võib juht leida talle tööd, mis nõuab suhtlemist. Kuigi Maslow teooria on intuitiivselt külgetõmbav on erinevad kriitikud siiski selle kahtluse alla pannud
kunagi rahuldada, tekitab närvilisust ja düsfunktsionaalset käitumist. Motivatsiooni kõrgeima astmeni jõudmiseks peavad madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline. Kõige kõrgem tase on eneseteostusvajaduste tase. Abraham Maslow' kirjeldas vajadusi hierarhiliselt, väites et kõrgema taseme vajadused muutuvad aktuaalseks alles pärast madalama taseme vajaduste rahuldamist. Madalamalt kõrgemale on astmed järgmised: · füsioloogilisedvajadused organismi talitluseks, nagu tarvidus vee, hapniku, puhkuse, tegevuse, une jmt taolise järgi; · turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud
232 4.4.5.3. Mitterahaline hüvitamine Mitterahalise hüvitamise all mõistetakse töötajatele meeldiva töö võimaldamist ja positiivse töökeskkonna loomist. See on seotud töötajate motiveerimisega ning nende vaimsete vajadus-te rahuldamisega ja eneseteostuse tagamisega. Mitterahaline hüvitamine seisneb töötajate kõrgemate vajaduste rahuldamises, mis on seotud vahetult töötajate motiveerimisega, sh nende suhete-, tunnustus- ja eneseteostusvajaduste rahuldami-sega. Motivatsiooni võib liigitada mikro- ja makromotivatsiooniks. Mikromotivatsioon seondub inimese käitumisega organisatsioonis, makromotivatsioon aga ühiskonna mõjudega, sh organisatsiooni makrokeskkonna teguritega ja ühiskonnas valitsevate väärtuste, eetika ja tõeks-pidamistega. Motiveerimisel tuleb otsustada, kas asetada rõhk töötajate esmaste vajaduste väljaselgitamisele ja rahuldamisele või tugineda
annaabi.ee 
