Iga inimene püüdleb ju millegi parema ja kõrgemale poole, aga miks? Usun, et just see on seotud eneseteostamisega. Õnnelikuks võib ju nimetada inimest, kes suudab püsistada eesmärke, neid täita ja end selle käigus leida ning saab lõpuks öelda, et ta on n.ö ennast teostanud. Aga mida tähendab eneseteostamine minu jaoks? Ma küll ei eita, et eesmärkide täitmine tekitab teatava rahulolu endas, kuid pelgalt sellest minu jaoks ei piisa. Selleks, et eesmärgini jõuda, tuleb ju läbi käia teatav teekond, mille käigus ma omandan uusi teadmisi, võin teha vigu ja põruda
tuleb omandada praktiline tarkus e. phroenesis. Hiljem omandame tarkuse, miks me teeme asju, mida teeme lapsepõlves. Vooruse täiuslikuks väljaarendamiseks ei piisa harjumustest, vaid vaja on ka arutlusvõime ja emotsioonide täiustamist. Küsib: miks on vooruseid üldse vaja? Mis on kõrgeim hüve, mille poole inimene liigub? Õnn. Lõpp-eesmärgiks on õnn, erinevus on selles, mida peetakse õnneks. Ütleb, et õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täiusliku ja vaba eneseteostamisega. Igal asjal on olemas oma otstarve (ergon). Täiuslikkus on seotud eesmärgiga. Kuna inimene erineb teistest olenditest mõtlemise poolest,... Selleks, et olla õnnelik, tuleb välja arvutada intellektuaalsed ja eetilised voorused ja nende kohaselt elada. A erines selle poolest: selleks, et olla õnnelik, tuleb olla aktiivne tegutsemine. Et hästi elada, on vaja midagi teha. Vajalik on voorused täiuslikuks saada. Et olla õnnelik, ei piisa vaid eneseteostusest, õnneks on teatud
nimetatakse filokartiaks. (Eesti koguja) Postkaartide kogumist saab liigitada kolmeks: privaatne, eksponeeriv ja juhuslik kogumine. Privaatsed kogujad koguvad salaja ja nende eesmärgiks ei ole teistele oma kollektsiooni näidata. Eksponeerivad kogujad näitavad teistele oma kollektsioone. Juhuslik kogumine toimub nii, et lihtsalt ei raatsita postkaarte ära visata ja nii need kogunevadki. (Eesti koguja) Eesti Koguja seltsi liige Kaimar Ilves seostab postkaartide kogumist inimese kire ja eneseteostamisega. Tema liigitab kogumist emotsionaalseks ja materiaalseks. Emotsionaalne kogumine on seotud rahuloluga toimunu üle. Näiteks kogutakse postkaarte reisitud riikidest. Materiaalne kogumine on investeerimiseks hea viis. Ajapikku kasvab ajalooliste postkaartide väärtus. (Eesti koguja) Elmo Viigipuu arvates tuleb tihti mõtiskleda selle üle, millised on piirid kogumisel. Kas piire tuleks kitsendada või hoopis laiendada. Kogu väärtust suurendab see, kui postkaardid on
väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas püüame kas või jonni varal jääda iseendaks, säilitada oma sõltumatuse ning ennast ka vääriliselt "kehtima panna".