Rõngast visates kasutab silma-käe kordinatsiooni Lükkab helmed paelale Peatub täisjooksu pealt Peenmotoorne areng Oskab haarata ja lahti lasta Pliiatsihoid: rusikas pöidla ja sõrme vahel Käe eelistus Kopeerib ringjoont Kopeerib ruttu Veeretab, rebib, kortsutab, valab, topib, silitab Sotsiaaalne areng Teab oma nime Tunneb end ära peeglis Õpib mängima ja tegutsema omaette Lepib täiskasvanu eemaldumisega Jäljendab täiskasvanut ja tahab teda aidata Harjutab eneseteenindamist ja saab lihtsamate toimingutega ise hakkama Palub, tänab ja tervitab Vaimne areng Kuulab juttu Näitab arusaamist sõnadest Esitab küsimusi Kasutab lauset, mis koosneb kolmest sõnast Kasutab minevikuvormi Jätab meelde geomeetrilised kujundid Võrdleb suurusi Loendab numbreid Ehitab torni kaheksast kuubikust Ehitab seina Nimetab neli värvi Tunneb ära soo Mäletab järjekorda Kirjeldab sündmusi õiges ajalises järjekorras Liigitab esemeid
toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga last, kellel on raskusi käelises tegevuses, saab õpetaja julgustada sellega, et tunnustab lapse toimetulekut, rõhutades alati seda, mis lapse töö huvitavaks muudab. Täiskasvanu tunnustus motiveerib last enesekindlamalt tegutsema. Lapse sotsiaalsus avardub tunduvalt, kui ta läheb lasteaeda. Koos enesekohaste oskustega õpib laps ka iseseisvat eneseteenindamist. Eneseteenindamine eelkoolieas tähendab lapse hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korra- harjumuste kujunemist ning kinnistumist lasteaia kasvatusprotsessis, kuid kindlasti ka kodus. Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle
Poisil puuduvad oskused eneseteenindamiseoskuste kohalt. Poiss ei suuda hoolitseda oma keha eest ega riiete eest. Rebib aegajalt oma riideid lasteaias katki, ei pese nägu ega käsi lasteaias ilma, et peaks talle mitu korda ütlema. Tervise hoidmise oskused on head. Paneb alati end korralikult riidesse enne õue minekut. Alati kindad, müts ja sall olemas. Kui on veidi tõbine jääb koju. 6.1 Meetod ja protseduur Jälgisin teive ühe pika päeva, kuidas poiss teeb eneseteenindamist. Kuid kahjuks juhtusin jälgima seda poissi põhjalikumalt just sel päeval, kui poiss hommikuringis istudes enda teksa lühikesed püksid lihtsalt paairi sekundi jooksul katki käristas. Ja seejärel lihtsalt nutma hakkas ja süüdistama hakkas seda poissi, kes tema kõrval istus. Kuigi nii mina kui ka õpetaja nägime, et ta tegi seda täiesti ise. Samuti ei pesnud poiss käsi ilma, et õpetaja oleks tema järel käinud ja ütelnud, et palun pese nüüd käed ära
kuulub nii võimed ja mälu, mõtlemise kui tahte komponente ja kognitiivne oskused kultuurile areng on olemuselt kognitiivsete protsesside omase hoolitsemisega küpsemine (mõtlemine, fantaasia jne.). enese ja teiste eest kui Sotsiaalpsühholoogiline areng hõlmab endas kas suhtlemise ja eneseteenindamist kui igapäeva eluga toime tulemist ja suhtlemisoskusi. koostöö suutlikkus (sh teistega arvestamine, enese eest seismine jne). 12 Arengu mõjurid ehk arengufaktorid Inimese arengut mõjutavad mitmed erinevad asjaolud. Inimesed sünnivad koos teatud tunnuste ja kogemustega. Mõned tunnused on enam mõjuvamad. Osa tunnuseid on individuaalsed, osad aga omased