Kui talle on ette tehtud täht E, siis tema tähed edasi rida jätkates on väga ilusad. Üld- ja peenmotoorika- Üldmotoorikas on tüdruk tubli. Teeb liikumistunnis kõik kaasa. Meeldib liikuda. Suudab käsi ja jalgu panna liikuma nii nagu peab. Käeline tegevus on suhteliselt hea. Värvimisel tekib veel probleeme, et läheb veidi üle, kuid kääridega oskab lõigata, liimida oskab ja voltimisel on ka tubli. Eneseteenendus- Eneseteenendamsiega saab hakkama. Paneb riide, kinnitab lukke, sööb puhtalt, wc saab ise hakkama, peseb käsi tublisti ja kuivatab korrektselt. Mäng- Mängib pigem teistega koos kui üksi. Kaua ühest mängust kinni ei pea, tüdineb ära. Vahetab mänge tihti, kuid oskab erinevaid mänge. Kaasnevad probleemid- Kaasneda võib see, et lapsel hakkab olema koolis raske värvide mitte tundmsie tõttu ja mitte tähtede tundmise pärast. Probleem võib tulla ka jutustamise, et ta
tegelikult 2-4 aastat vanemad koolikaaslased. Peale kooli kas siis hulkus sõpradega või oli metsas ja joonistas. Hilisem kooliiga muutus komplitseeritumaks. Eelpool sai juba mainitud, et halvaks muutus see kolimise tõttu. Ei saaks öelda, et tüdruk rumal on, ema sõnul on patsient laisk ja lihtsalt ei viitsinud oma koolitöödega tegeleda. Samas, patsient väidab jällegi, et ta lihtslat ei oska, ema ei aita ja nii see läkski. Iseseisvus ja enesega hakkamasaamine. Eneseteenendus pole patsiendil kunagi hea olnud. Patsient ei korista enda järelt mitte midagi ära. Alul tegi seda ema, kuid kui ta palus, et ka tüdruk midagi teeks, siis selle peale väitis patsient, et ema ongi ta selleks siia ilma sünnitanud, et saaks teda ümardada ja kummardada(!) Ka pesta ei meeldinud talle ennast. Leidis, et see on kurnav toiming. Selline suhtumine hakkas ilmnema kuskil 11 eluaasta alguses. Iseseisvusega samas probleeme polnud
5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks? Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist. 6.)Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid? Motoorika, sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, kognitiivsed oskused, eneseteenendus. Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus.
annaabi.ee 
