Piibel on võetav siis algmõistena, mis antakse rahvale teksti kujul. See on ühe keele suur narratiiv. Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles. 5. Haridus kultuuritekstina. Rahvakoolidest Eesti Aleksandrikooli ja rahvusliku ülikoolini. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon. 19
Rahvakoolidest-Eesti Aleksandri koolist Eesti ülikoolini: 17. sajandi esimese veerandi lõpuks läks Eestimaa Rootsi Kuningriigi alluvusse, millega koos jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18. sajandil saab laialdase leviku hernhuutlus. Pietism rõhutas isikliku usukogemuse tähtsust ja iga uskliku vahetut piiblilugemust, seetõttu pöörati suurt rõhku eestikeelse kirikukirjanduse arendamisele. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika. Tekkis ka vennaste
teadvustada. Situatsiooni ei saa objektiveerida. Objekteerimine ehk väliseks tegema. Peaksime ennast siis ajaloosituatsioonist välja tõstma, aga ei saa. Hermeneutiline situatsioon, def? „situatsiooni koht, milles me leiame end olevat varasemast päritu suhtes, mida meil tuleb mõista. Olla mõjutusajaloost mõjutatud tähendab olla mõjutusajaloos. See refleksioon pole aga lõpule viidud. Olla ajalooline tähendab olla mitte omada lõpule viidud eneseteadmist. „Mina“ on ajalooliselt kujundatud. Absoluutset transparentsust ei saa saavutada „mina“ suhtes. Subjektiivsus-filosoofia kriitika. Lk 198. Subjekti filosoofia rajas Descartes. „Mõtlen järelikult olen“ – metoodiline kahtlus; kahtlus leiti isenndas. Ajalootu eneseteadmine – mõte, et kõiges muud ma võin kahelda, aga isennast ma tunnen, kaheldamatult ja tõsikindlalt. Tõsikindel eneseteadvus on subjekt; subjekt on alla-asetamine, selleks kindlaks fundamendiks on eneseteadvus
annaabi.ee 
