tagasipöördumist nn. ürgvenelike arusaamade juurde Verine Pühapäev kui 1905.aastal suundusid töölised lastega talvepalee juurde, et üle anda palvekiri tsaarile saadeti nende vastu sõjaägi ja avati tuli. Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mänguselts Vanemuine. 1869 Toimus Eesti I üldlaulupidu.
Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord) Liberaalid- peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased Revolutsionäär(sotsiaaldemok.)- töölised(tsaari isevalitsemise kukutamine · Juhtivad poliitikud olid Jaan Tõnisson(1868-1941?) TÜ, kõrgharidus ,,Postimees"(seadis omale esikohale rahvusliku eneseteadmise arendamise ja astus välja venestumisele ja saksastumisele)Astus välja baltisakslaste vastu nõudes eestlastele sel üha õiglust. · Konstatin Päts (1874-1956) TÜ Kõrgharidus, "Teataja" .Tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Saavutas võidu 1904 linnavolikogu valimistel. Võitis eesti vene valimis blokki. Revolutsioon · Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades
oma õpinguid alustanud. Veel rohkem on oma loomingus Eesti ainestikuga seotud Tarus sündinud ja Düsseldorfis õppinud Oskar Georg Adolf Hofmann (1851 1912). Ta on kujutanud ilmekaid talupojatüüpe tööl, laadal kõrtsis ja isegi ajalehte lugemas. Düsseldorflikule pruunikale koloriidile on ta suutnud anda varjundirohkust ja maalilist värskust. Eestlaste rahvuslik "ärkamine" või täpsemalt öeldes rahvusliku eneseteadmise loomine oli alanud juba varem kui 19.saj. II poolel. Varakult arenes muusikaelu ja kirjanduselu. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks aeglasemalt. Tõsi küll, esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik Johann Köler (1826 1899) maalis oma vanemate, lihtsate taluinimeste portreed tõenäoliselt samal 1857.a., kui ilmus "Kalevipoja" esimene vihik, kuid maalikunst jäi eesti seltskonnale veel mitmeks aastakümneks kättesaamatuks ja võõraks.
annaabi.ee 
