tahtmine enesetapp sooritada. Teo hoiab ära noormehe mälestus endise koolivenna aknast alla kukkunud surnukehast. Holdenil on peas väga palju surma- ja põgenemismõtteid. Ta tahab koos kunagise tüdruksõbra Sallyga põgeneda Coloradosse, et seal alustada uut elu. Mujal ei tunneks neid keegi ning poiss mängiks kas või kurttumma, et mitte suhelda kohalike inimestega. Tema unistustes tagaks see rahuliku omaette elu. Tihti oli hoopis surm parim plaan tulevikuks, sest enesetappudele mõtles ta korduvalt. Järgmisel hetkel võis ta muutuda nii agresiivseks, et läks teisele inimesele kallale. Holdeni mõtisklused näitavad, et ta on psühholoogiliselt ebastabiilne. Kuigi Holden Caulfield' is peitub positiivseid külgi, on ta pigem negatiivne kangelane. Ta ei ole eluga rahul ja ei püüagi paremuse poole pürgida. Oma haridusteed jätkates võiks ta omale uusi võimalusi luua. Selle asemel unistab põgenemisest, kuigi iseenda
iseseisvalt. Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks teguriteks on inimese vanus, trauma "kõrgus" ja raskus ning kaasuvad haigused. Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning kalduvus enesetappudele, vajavad nad sageli psühholoogilist abi. Kui voodihaiget ei hooldata korralikult võivad tal tekkida lamatised, kopsupöletik, kuseteede nakkused, vereringehäired või liigesejäikus. Tähtis on haiget julgustada ja psühholoogiliselt toetada. Teda tuleb stimuleerida ja motiveerida.Lamatiste vältimiseks peab hoolitsema naha puhtuse eest.Vähendama naha enim ohustatud piirkondades survet nahale. Surve vähendamiseks kasutada patju,
on voodihaiged ning vajavad pidevat abi. Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt. Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks teguriteks on inimese vanus, trauma "kõrgus" ja raskus ning kaasuvad haigused. Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning kalduvus enesetappudele, vajavad nad sageli psühholoogilist abi. 6 Lisad: http://www.teraapia.com/picture.php?t=104 7 (http://www.aqavic.org.au/sci_facts/images/spinal-map.jpg) Kaela vigastuse tulemuseks on tavaliselt tetrapleegia. C1 kuni C4 vigastuse puhul võib inimene vajada hingamisaparaati hingamiseks.
surma ja enesetapumõtteid. Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma mainimist, psüühikahäireid, alkoholismi, muutusi söömis- ja magamisharjumustes, lahkumiskirjade kirjutamine ja testamendi koostamine. Suurt tähelepanu tasuks pöörata ka varasematele enesetapukatsetele, hiljutistele kaotustele, suguvõsas esinenud enesetappudele ja kehalistele haigustele (WHO 2000). Parim viis saada kinnitust kahtlusele, kas inimesel on enesetapumõtted või mitte, saab inimeselt endalt küsides. Arvatakse, et inimene, kellel on suitsiidimõtted ei soovi oma olukorrast rääkida, kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida. Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma
Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma mainimist, psüühikahäireid, alkoholismi, muutusi söömis- ja magamisharjumustes, lahkumiskirjade kirjutamine ja testamendi koostamine. Suurt tähelepanu tasuks pöörata ka varasematele enesetapukatsetele, hiljutistele kaotustele, suguvõsas esinenud enesetappudele ja kehalistele haigustele (WHO 2000). Parim viis saada kinnitust kahtlusele, kas inimesel on enesetapumõtted või mitte, saab inimeselt endalt küsides. Arvatakse, et inimene, kellel on suitsiidimõtted ei soovi oma olukorrast rääkida, kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida (Saveljev 2005). Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma