normaalset elu jätkata. Ta peitis saadud varanduse ära, aga sellele järele ta ei läinud enam kunagi. Peategelane elas pidevas paljastamiskartuses ja kahtluses - ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast. Ma arvan, et see tegelaskuju ei ole täielikult mõistetav. Ta on saladuslik, nagu ka iga inimene tegelikkuses. Minu jaoks on olnud enesetapp alati väga saladuslik. Ma ei saa aru, miks inimesed endalt elu võtavad. Selles teoses võtab endalt elu Svidrigailov. Enesetappudel võib olla väga palju põhjuseid. Tema põhipõhjus oli kindlasti armastusest ilmajäämine, ning võib-olla ka mõrvad, mis ta oli sooritanud. Kui Svidrigailov armus Dunjasse, siis ta leidis oma elule uue mõtte, kuid kahjuks kaotas selle koos Dunjaga, see panigi teda tegema sellist võigast kuritegu ja kahjuks endalt elu võtma. Ükski inimene ei saa näha teisi inimesi täielikult, nähakse vaid osa, mis väljendub inimese jutus ja käitumises
"Õlakehituse saatel surma" 26. 06. 2014). 2015. aastal jäi Eestis kadunuks 42 inimest, iga neljas neist on/oli laps (Kadri Paas: "Eestis kaovad inimesed jäljetult, politsei jätab aga enamasti kriminaalasja algatamata" EPL-ED 13. 04. 2016). Kui palju on Eestis mõrvasid, mis on jäänud selgusetuks? Mõni mõrv taastatud Eesti riigi algusaastatest on jätnud mitte üksnes õiguskaitseorganitele suutmatuse, vaid ka tahtmatuse kahtlused, eriti kui näib, et mõrvadel, väidetavatel enesetappudel ja õnnetusjuhtumitel on varjatud või ilmne poliitiline mõõde. Üks selline on pastor Harald Meri ja tema majapidajanna mõrvamine, selgitamata jäänud mõrvad saadavad ka pangaskandaale ja Estonia uppumist. Asjata arvavad poliitikud ja õiguskaitsetöötajad, et rahvas unustab kõik. Ka väidetavate enesetappude või õnnetuste (Ülo Koit Lielupe jões, Hardo Aasmäe 2015. aasta lõpus) puhul peab seletus olema nii tõene kui ka veenev; õiguskaitsesüsteem peaks selle nimel
psühholoogiliste depressioonide puhul, ent rängem vorm viitab tavaliselt närvisüsteemi rõõmukeskuste keemilisel väärtalitlusele. Suguvõsas esinenud depressioon, enesetapud, alkoholism või söömishäired: Ehkki mitte sümptom iseeneses, näitab see ikkagi kalduvust bioloogilisele depressioonile ning vaimse tervise professionaalid arvestavad seda patsiendi ravi planeerimisel. Bioloogiline depressioon kaldub suguvõsas korduma. Alkoholismil, enesetappudel ja söömishäiretel nagu anoreksia ja buliimia tundub olevat ühine bioloogiline taust. Seega, kui teie emal-isal või mitmel veresugulasel on selliseid probleeme esinenud, võib ka teil olla nendeks geneetiline soodumus. Mingil juhul ei tähenda see, et depressiivse vanema järeltulija satub kindlasti ka ise depressiooni, kuid risk on olemas. Psühholoogilise, bioloogilise ja segatüüpi depressiooni lisasümptomid :
annaabi.ee 
