toetamine, aidates lapsi luua iseendale uut arusaamist. · Laps õpib paremini mänguliselt, kui tuupides- lapsepõlves annavad õppimisele aluse rühmakaaslased, mäng ja täiskasvanute poolt kujundatud õpikeskkond ja selle kaudu lastele antav võimalus tegutseda. · Uueneva õpetaja õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni, samuti toetada lapse aktiivsust ja enesesuunamist. · Õpetamine peab ennetama lapse arengut. · Õpetaja tegevuses on oluline pidevalt jälgida laste arengut. · Alushariduse tähtsamad mõjud lapsele on kuulumine rühma ja sotsiaalne suhtlemine · Õppimise rütmi mõjutavad nii bioloogiline ja päritu kui ka lapse sotsiaalne keskkond ja kogemustaust. · Eelõpetuse alustamisega püütakse lapse tegevus muuta piisavalt koduseks, et laps mõistaks eelõpetuse igapäevategevusi kodus saadud kogemuste alusel ja et kool ja
aine vastu. Õpetaja ülesanne on sellise õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni, samuti toetada lapse aktiivsust ja enesesuunamist. Õpetaja peab oskama kuulata lapsi ja austama lapse loomulikku viisi õppida ning andma aega õpitu omandamiseks (Hujala 2004). Uute teadmiste saamisel ei tohi ära
Indiviidide ja kasvukeskkondade vastastikune mõju ja koostöö: Õppimise ja kasvamise aluseks on koostöö. Eelõpetuses tähendab see laste omavahelist koostööd ning laste ja täiskasvanute vahelist suhtlemist. Õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise toetajana · N-ö uueneva õpetaja keskne ülesanne on sellise õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni, samuti toetada lapse aktiivsusst ja enesesuunamist. · Eelõpetuses rõhutatakse täiskasvanu rolli saatjana, õppimise suunajana ja õpikeskkonna kujundamise eest vastutajana. · Õpikeskkonna pedagoogilise kujundamise tähtsaimad elemendid on täiskasvanu ja lapse vahelised suhted, rühmakaaslased ning õppimise ja tegevuse sisu. · Tänapäeval nähakse, et õpetamine ei pea toetuma lapse antud hetke arengutasemele, vaid õpetamine peab arengut ennetama.
Esiteks näitavad nad, et täiskasvanute sotsiaal-majanduslik asend, nagu see kajastub nende tööhõivestaatuses, mõjutab nende hilisemat intellektuaalset arengut ja lastekasvatuse väärtusi. Seejärel näitavad nad, kuidas need väärtused antakse ühelt põlvkonnalt teisele edasi. Osutub, et olulise tähtsusega selgitavaks seoseks on töötingimused ehk täpsemalt see ulatus, mil määral tööhõive sotsiaalne struktuur lubab juurdepääsu töökohtadele, mis võimaldavad tööl suuremat enesesuunamist. Selline enesesuunamise teostamine (Mis kujutab endast näidet proksimaalprotsessidest, mis toimuvad täiskasvanute töö raamistikus) loob paremat kognitiivset pädevust, mida mõõdetakse standardiseeritud psühholoogiliste testidega, samuti suuremat enesesuunamist täiskasvanu psühholoogilise toimimise teistes aspektides. Veel tähelepanuväärsem on siiski vastavate muudatuste näitamine mõttemudelites, väärtustes ja suhtumistes lastekasvatusse,