tööhõivestaatuses, mõjutab nende hilisemat intellektuaalset arengut ja lastekasvatuse väärtusi. Seejärel näitavad nad, kuidas need väärtused antakse ühelt põlvkonnalt teisele edasi. Osutub, et olulise tähtsusega selgitavaks seoseks on töötingimused ehk täpsemalt see ulatus, mil määral tööhõive sotsiaalne struktuur lubab juurdepääsu töökohtadele, mis võimaldavad tööl suuremat enesesuunamist. Selline enesesuunamise teostamine (Mis kujutab endast näidet proksimaalprotsessidest, mis toimuvad täiskasvanute töö raamistikus) loob paremat kognitiivset pädevust, mida mõõdetakse standardiseeritud psühholoogiliste testidega, samuti suuremat enesesuunamist täiskasvanu psühholoogilise toimimise teistes aspektides. Veel tähelepanuväärsem on siiski vastavate muudatuste näitamine mõttemudelites, väärtustes ja suhtumistes lastekasvatusse,
.......................................................................................................................50 Kohlberg...................................................................................................................55 Humanistlik perspektiiv...........................................................................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG........................................................
..“, „See võib olla raske... (mitte „Ma ei suuda seda taluda“)... aga saamiseks abi või toetust?“ Vahel võime me õppida sama palju sellest, mis läheb valesti, kui kui ma...“, „Mul hakkab parem, kui...“, „Kui ma teen seda ja teist, lähevad asjad paremaks...“ ja sellest, mis läheb õigesti (sõnum, mida me sageli oma õpilastele edastame). „Isegi kui ma ebaõnnestusin, pole ma luuser...“. Isiklikul (sisemisel) kõnel on enesesuunamise ja Ebaõnnestumise ümbersõnastamisega – „Mis siis ikka, mul läks see nihu. Ma oleksin pidanud -regulatsiooni funktsioon. tegema seda, teist ja kolmandat“ – ning järgneva küsimusega „Mida ma saan teha praegu ja Ebaõnnestumine ei tähenda, et me oleme ebaõnnestujad. Ebaõnnestumiste määratlemine pigem mida ma saan järgmisel korral sarnases olukorras teha?“ suuname ümber oma emotsionaalse
annaabi.ee 
