Riigi ülesanne on pakkuda selleks abi mitmesuguste teenuste ja toetustega (Laste heaolu). Just nimelt riigi ülesanne on pakkuda abi, mitte üksi pere rolli ära täita. Noorsootöö peamine ülesanne on seista noorte kõrval nagu artiklis oli välja toodud, ühe käega õlale patsutama ja teisega vajadusel tagumikule laksu andma. Noorsootöötaja peab nii hoolitsema, kui ka vajadusel mõjutama. Noorsootöötaja ei pea kasvatama teistest inimestest enesesarnast, vaid inimest, kes on enesest teadlik ja usub endasse, mõistab oma tegude tagajärgi ja vastutab nende eest (Noorsootöö õpik). Noorsootöötaja ei peaks olema noorele vanemate eest ning ei saagi seda olla. Seega on väga oluline ja peakski olema väljatöötatud väga tugev ning kindlalt toimiv võrgustik vanemate- kooli- noorsootöötaja- noorsoopolitseiniku- psühholoogi ja sotsiaaltöötaja vahel (NOVO noortestrateegia...). Sellise
4. KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL Lapse üleskasvatamise ja arendamise esmane vastutus on tema vanematel. Riigi ülesanne on pakkuda selleks abi mitmesuguste teenuste ja toetustega (Laste heaolu: 2013). Just nimelt riigi ülesanne on pakkuda abi, mitte üksi pere rolli ära täita. Peamine ülesanne erinevatel ametnikel ja spetsialistidel on seista noorte kõrval, olla toeks. Meie ülesanne ei ole kasvatada teistest inimestest enesesarnast, vaid inimest, kes on enesest teadlik ja usub endasse, mõistab oma tegude tagajärgi ja vastutab nende eest. Keegi ei peaks olema noorele vanemate eest ning ei saagi seda olla. Seega on väga oluline ja peakski olema väljatöötatud väga tugev ning kindlalt toimiv võrgustik vanemate- kooli- ja erinevate asutuste vahel. Kui lapsevanem märkab oma lapse puhul käitumis- või suhtlemisprobleeme ning ei oska olukorda lahendada on võimalik alati nõu pidada kooli sotsiaalpedagoogiga
Muserdab sellepärast, et loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone. 7. Nii kodus, kui ka koolis oskavad nad tihti leida olukordadele paremaid lahendusi. Sealsamas mõjuvad nad süsteemipurustajatena ehk siis need, kes ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga. 8. Nad mõjuvad suhtlemisvõimetutena, kui ei viibi just omasuguste seltskonnas. Kui neil pole enesesarnast kõrval, siis tihti nad justkui kapselduksid. Neil jääb mulje, et maailmas ei mõisteta neid absoluutselt. Ka sotsiaalsete suhete loomine koolis on neile väga raske. 9. Nad ei reageeri korralekutsumistele, mille eesmärgiks on ähvardava või süütunnet tekitada. Kui neid ähvardada näiteks:"oota, kuni isa koju tuleb..." see jätab neid täiesti külmaks ja kurdiks. 10. Nad ei ole eriti tagasihoidlikud Teid oma vajadustest teavitama.
annaabi.ee 
