Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid); tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) - kirjandus kui
Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid)
Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid)
annaabi.ee 
