vähemalt ühes asjas: mitte mingit võõrainet kehasse ei maunustata. On hõivatudhasartmängudega peab suurendama summasid on rahutu või ärritatud valetab pereliikmetele, arstile ja teistele toetub teistele, et saada raha jne. Mida teha, kuidas jagu saada? Peab olema aus esmaslt iseenda ja siis teistega peab rääkima oma probleemidest organiseerida endale enesepiirangu periood lõpetada hasartmängude mängimine kasutada kalendrit ja kirja panna mitu päeva ei ole mänginud tuleb võtta vastutus enda tegude eest Suurt abi ka saab ka psühhoteraapiast ja eneseabigruppidest.
jaotusprobleemid. Kolm astet: 1. ühepoolne sõltuvus tegutsetakse vastavalt teise järgi 2. ühepoolne mõjutamine mõjutan teist käituma nagu mina tahan. Dominantne strateegia - Ühe mängija selline valik (strateegia), mis on tema teistest võimalustest parem vastasmängija iga valiku korral. 3. kollektiivne enesepiirang - Ainult oma tegevuse kollektiivse enesepiiranguga jõutakse koostöökasudeni. Kollektiivse enesepiirangu vahendiks on mingi institutsionaalne reegel, mis peab aitama ületada nii motivatsiooni- kui ka informatsiooniprobleemid, st muutma situatsiooni stiimuleid ja tegema selle ka asjaosalistele teatavaks Erinevad huvistruktuurid: Ühismängud puuduvad huvikonfliktid nt Kaks potentsiaalset äripartnerit, proua ja härra, tahaksid meelsasti kohtuda, et edasise äri üle plaani pidada. Nende ainuke probleem on sobiva aja ja koha paikapanek
järele muutuvad aasta-aastalt suuremaks. Juba praegu on neid vajadusi täiesti võimatu isegi võrrelda meie eelkäijate vajadustega, ütleme, sada aastat tagasi. Seetõttu on täiesti alusetu loota, et igasuguse tootlikkuse suurendamine loob juba iseenesest kõik vajalikud eeldused kasvava elanikkonna rahuldamiseks. Ei, see on õige ainult teatud astmeni, kuna teatud osa maa suurenevast toodangust võib tõesti minna inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Kuid isegi kõige suurema enesepiirangu korral ühelt poolt ja suurima usinuse korral teiselt poolt, ka siin me saavutame varsti äärmise piiri, tingituna pinnase omadustest. Siis selgub, et kõigi pingutuste juures maa harimisel ei õnnestu saada rohkem sellest, mis saadi ja siis, ehkki teatud ajapikendusega, saabub jällegi häving. Algul hakkab nälg esinema ainult ikalduseaastail. Elanikkonna alalise kasvu korral muutub vajaduste katmine järjest raskemaks.
annaabi.ee 
