Lõpuks meeldis tallegi käia mööda tänavaid nagu Sokrates, ning laskuda vestlusse igaühega, ja ta soovis nagu too suur kreeka filosoofki argiste ja rahvalike eesmärkide lähtekohaks võtmist, et sedakaudu jõuda kõrgeimate probleemideni. See oli üks ilusam ja argisem joon tema karakteris ja ta näitas ennast avalikkusele ainult niipalju, et sõdida pärast vastu sellele muljele, mille ta endast oli jätnud, tehes endast argise kuju. Kuid siinkohal on kindlasti tegu enesepettusega, ta tegi kõike ainult selleks, et olla vahepeal inimene ja mitte igavene kanseleinõunik. Kirkegaardil olid peale noorukiiga väljakujunenud isikuomadused, mis koondusid kahes põhilises suunas: peaaegu idamaise olemusega pieteedisõltuvus ja sügav tung ning reibas valmisolek tuua välja vasuolusid. Kierkegaardi esimene teos ilmus 1838 aastal, oma loometee alguses võib märgata üht iseloomuomadust, mis on tähtis kogu ta loominguprotsessi jaoks. Ta ei olnud nimelt kõigest
Siiski on neil ka positiivne roll. Nad ei anna võimule rahu ega võimalda neil vaikselt ja rahulikult oma asja ajada ja hoiavad võimu pidevalt ärkvelolekus. 4. Passiivsed inimesed suhtuvad võimu ja poliitikasse eitavalt või neutraalselt. Nad ei huvitu sellest ega ole ka eriti informeeritud poliitilisest elust. Informeeritus võib olla erinev, sõltub vaimsuse tasemest kui spetsiifiline huvi poliitika vastu puudub. Nende puhul on tegemist enesepettusega. Ka nende hulgas võib olla ka spetsialiste ja nad võivad olla toredad inimesed. Passiivsus võib väljendada ka teatud protesti ja eitavat suhtumist võimu tegevusse. Seda väljendab madal osavõtt valimistest või rahvahääletustest. Ka eestis loevad ennast passiivseks väga paljud inimesed. Osaliselt annab siin tunda nõukogude võimu järelmõju. Osaliselt on tegemist pettumisega selles vabariigis mis me oleme loonud. Passiivsuse levik on nagu hoiatussignaal. 5
Ta võib nõustuda, ta võib mässu tõsta, kuid ta jääb alati selle jõu mõjusse. Ta sõltub alati sellest ja toetub alati sellele. Armastus on inimese valgus ja pimedus, mille lõppu pole näha. "Armastus ei lõpe iial ära," ka siis, kui inimene "inglikeeli kõneleb" või jälgib ülima teadusliku täpsusega elu - kõige primitiivsemast rakust kuni selle põhialusteni välja. Inimene võib armastusele kõiksuguseid nimesid panna, mida ta üksnes teab, ja ometi on tegu ainult lõputu enesepettusega. Ja kui tal on kübekegi tarkust, siis peaks ta olukorraga leppima, tähistades ignotum per ignotius (tundmatut tundmatu kaudu) - sõnaga, omistama armastusele Jumala nime. Teaduse keeles väljendudes on armastus üks fundamentaalsetest, lapse normaalset arengut kindlustavatest käitumisviisidest, mida täiskasvanud rakendavad oma järglaste suhtes. Arengupsühholoogias analüüsitakse armastust kiindumuse teooria järgi, mille loojaks on John Bowlby
annaabi.ee 
