piiraja (20. saj. demokraatlik elitism) Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Õigusriik ja umbisikuline võim Poliitikafilosoofia igiammune mõte: head riiki ei valitseta mitte teatud inimeste subjektiivse ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike seaduste objektiivsel alusel Kant: riik on inimrühma liit õiglase seaduse all Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen) Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa õigussüsteemis Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka suur valijatoetus ei anna luba rikkuda seadust Weberi bürokraatiamudel
3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused Põhiseaduslikkus n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Võimude jaotamise tasandid n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus n Otsene vs kaudne riigihaldus Seadusandja ® Parlamendi ülesanded: n seaduste vastuvõtmine n kodanikkonna esindamine n täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll n rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju)
n Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele n Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Õigusriik ja umbisikuline võim n Poliitikafilosoofia igiammune mõte: head riiki ei valitseta mitte teatud inimeste subjektiivse ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike seaduste objektiivsel alusel n Kant: riik on inimrühma liit õiglase seaduse all n Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen) n Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa õigussüsteemis n Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka suur valijatoetus
annaabi.ee 
