afäärist Kariniga. Mida rohkem ajakirjanik oma unenägu analüüsis, seda rohkem ta vaatas ka enda sisse ja jõudis selgusele oma tunnetest oma naise vastu. Karin oli rüvetatud musta mootorratturi poolt. Tal oli hirm oma naist kaotada. 3. Selle novelli peamõtteks on inimese iseenda leidmine näilisest elust, mitte tahtmine kokku puutuda tegelikkusega. Kongo luges igasuguseid eneseabi raamatuid ja tegeles selle abil eneseleidmisega. Talle võib tõmmata paralleele musta moorratturiga ajakirjaniku unenäost. Samas oli Kongol soov kogu minevik unustada ning soovitas ka ajakirjanikul leida Kariniga uus võimalus, leida ennast uutena uues elus ja iseendas.
põgenemine on auasi. Teistel on raskusi Eestis toimetulemisega ning on sunnitud rikkamates naaberriikides tasuvamat tööd otsima. Tavaliselt on nemad end siiski Eestiga sidunud ning olude paranemisel naasevad esimesel võimalusel koju tagasi. Kuna selline välismaal töötamine on peredele keeruline, ei saa neid inimesi Eesti jaoks kadunuks lugeda. Kolmandaks on veel hulk noori, kes kooli lõppedes tegelevad nii-öelda eneseleidmisega lähemates ja kaugemates eksootilistes riikides. Ka nemad tulevad mõnede aastate pärast tagasi kogemuste ja muljete võrra rikkamana. On ka noored gümnaasiumi ja ülikoolide lõpetajad, kes lähevad välismaale oma õpinguid jätkama. Minu arvates on see väga hea kui eestlased omandavad erinevaid teadmisi ja oskusi laias maailmas ning toovad need kõik tagasi koju kaasa aidates siin meie elu-olu edasi viia ning arendada.
Ning pahatihti võib see tekitada hoopis tüdimuse elus. Chateaubriandi ,,Réne" elu sarnanebki justkui labürindiga: see on keerukas, salapärane ning mõistatuslik. Réne elu on kui labürint, mis tegelikult õnneliku lõppu ei leiagi. Amélie lahkub peagi tema juurest- nunnakloostrisse. Réne õnneaeg on läbi. Ta põgeneb. Seekord Ameerikasse, kus ta oma kurva elutee ka lõpetab. W.Shakespeare on öelnud, et elu on kui rooside ja okastega palistatud tee. Arvan, et ka eneseleidmisega on nii. Ühel hetkel näib tunduvat, et oleme ennast leidnud, teisel hetkel see tunne kaob ja muutub keeruliseks end jälle uuesti leida. Tekib nördimus ning soov justkui enda eest põgeneda. Paljud inimesed ei üritagi, kuid on ka neid, kes hakkavad ennast otsima alles elu lõpul. Sündmused on inimese eneseleidmise aluseks. Olgu need siis halvad või head- alati on midagi sellist, mida annab täiuslikumaks teha. Halbade tegude tõttu õpivad inimesed end paremini tundma
Justkui J.Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi tulevat. Nimitegelane Josef K. põgeneb hirmu eest ning toimub eneseotsimine läbi teiste inimeste. Protsess areneb, keerleb, seisab- see on teadmata. Kuna protsess on pidev sündmuste teke, siis on ta jäänud Kafka teoses lõpetamata- Josef K. süüdimõistmise tegelik põhjus ei ole teada ka teose lõpuks. W.Shakespeare on öelnud, et elu on kui rooside ja okastega palistatud tee. Arvan, et ka eneseleidmisega on nii. Ühel hetkel näib tunduvat, et oleme ennast leidnud, teisel hetkel see tunne kaob ja muutub keeruliseks end jälle uuesti leida. Paljud inimesed ei üritagi, kuid on ka neid, kes hakkavad ennast otsima alles elu lõpul. Sündmused on inimese eneseleidmise aluseks. Olgu need siis halvad või head- alati on midagi sellist, mida annab täiuslikumaks teha. Halbade tegude tõttu õpivad inimesed enda paremini tundma. Toimub
rõõm, rahulolu ja kindlustunne. Samas on ka n-ö varjukülgset müstitsismi, milles inimesed kogevad kosmilise üksilduse ja Jumalast hüljatuse tunnet. ● Olemuselt paradoksaalne- ehk ühelt poolt mõistusevastane, raskestisõnastatav tunne, teadvuse teisenenud seisund,mida elatakse läbi pigem emotsionaalsetes kategooriates, teiselt poolt on tegu aga sügavama tegelikkuse mõistmisega, elust arusaamisega, eneseleidmisega. ● Müstilised kogemused muudavad inimese hoiakuid ja käitumist. Suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, teiste vastu tuntakse armastust ja osavõtlikkust. Leitakse enda jaoks olulisi väärtusi, mille nimel elada ja tegutseda 12) Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Üheks näiteks Oatesi tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki: ● Loomulik müstika- piiride kadumine mina ja ümbritseva keskkonna vahel.
võim 4) Katastroofid. Tüüptegelased: 1) Täiskasvanu maailmaga kokkupuutuvad lapsed 2) Agressiivsed valitsejad 3) Passiivsed lihtinimesed 4) Inimlikke omadusi kehastavad loomad. Tema arvates on ülim luua tekste, mis annaksid välja müüdi mõõdu. Tähtis, et säiliks, et inimesed toetuksid neile teostele. 4. Ühe novelli analüüs Pilet 25 1. Modernism 20. saj kaasaegne ja moodne kirjandus. Probleem: inimese mina, raskused eneseleidmisega (Kas inimeses on mitu mina? Mis mõjutab inimese käitumist?) Ei olda endaga rahul keeruline inimene. Lisaks, kas suudame tõde tabada? Suhtelisuse teema. Tähelepanu oli vormil, mitte sisul. Ei tea, kas öeldul mõtet. Maailm pole õnnelik palju võitlemist. Postmodernismiks läs üle siis, ui äratundmine, et maailm on suvaline ja elu kõikvõimalik, ei tekita enam küsimusi, mis nüüd saab, vaid arvamuse, et las ta siis olla. // 19
annaabi.ee 
