tasakaalumeel, elumeel), mis pole suunatud välismaailma poole, vaid sissepoole oma keha suunas: nad annavad teada tema asendist ja liikumisest ruumis (liikumis- ja tasakaalumeel), tema puutumisest asjade vastu (kompimismeel), ka sisemiste organite tundlikkusest (nn elumeel). Ruumis liikumist, naha vastu puutumist, raskusjõu mõju kogeb laps aga kaheti: ühelt poolt enese keha ja teiselt poolt ruumilis-ainelist välismaailma, milles tema keha asub. Siin saavad kokku enesekogemus ja maailmakogemus, mida toetavad siis lasteaias pakutavad tegevused ning aja planeerimine. Eurütmia kõik seisavad ringis ning tund algab tervitamisega, seejärel kuulatakse vastavalt aastaajale luuletus. Seejärel toimub õpetaja eestvedamisel värsi või muinasjutu esitamine, mida saadavad erinevad liigutused ja liikumised, mida lapsed järgivad ja matkivad. Liigutused ei ole juhuslikud, vaid kooskõlas õpetaja poolt loetud värsi või jutustusega. Lõpetakse vaikselt
situatsiooni lahendamiseks. pandud. Selleks et teada saada, millest see keeruline asi Eriti eriline probleem: meil pole meelt omaenda tehtud on, tuleb see laiali lammutada. Paneme erinevate Minale. Kuidas ma tean, et on minu Mina? Ainuke viis omadustega info kokku ja same uudse info. midagi kogeda on retseptorite vahendatud infot Millised on eristatavad infotöötlus-mehhanismid töödeldes. Enesekogemus. Meil on eraldi: mina inimesel? Neid on mitu tüüpi. kuulsin, mina katsusin, mina nägin. erinevatest 1. tüüp: meeleline mõtlemine Meeleorgani töö tulemus kohtadest jõuavad närviimpulsid ajju. See ei ole ainult peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus.
pole? Eriti mittemõjuv keskkond? Meil on organid, mis aitavad mittemeeleorganitel näha. Kuidas saada meeleline infotöötluse asjadega üle mittemeelelisest. Keel on meeleline nähtus. Teadmiste saamine katse- eksituse meetodil on siin absurdne- liiga palju variante situatsiooni lahendamiseks. Eriti eriline probleem: meil pole meelt omaenda Minale. Kuidas ma tean, et on minu Mina? Ainuke viis midagi kogeda on retseptorite vahendatud infot töödeldes. Enesekogemus. Meil on eraldi: mina kuulsin, mina katsusin, mina nägin. erinevatest kohtadest jõuavad närviimpulsid ajju. See ei ole ainult reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt nägemisakt, vaid me kogeme seda minana- see olen mina, kes näeb. JA NÜÜD ALGAB ALLES KURSUS ISE!!! V Mina ja ülemeeleline maailm. Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine
annaabi.ee 
