Võistlema pandi nad kolme sorti strateegiate alusel, mida iseloomustas kas liialdatud enesekindlus, realistlik enesekindluse tase või hoopis oma võimete alahindamine. Dominic Johnson ja James Fowler annavad ajakirjas Nature teada, et just liialdatud enesekindlus toob kõige tõenäolisemalt edu, eriti just olukordades kus võimalik kasu on piisavalt palju suurem kui võimalik kahju. Realistlike inimeste eduväljavaated on tavaliselt väiksemad. Kuid liialdatud enesekindlusel on ka omad riskid, nimelt kui asjad ikkagi untsu lähevad, siis tuleb arvestada karmimate tagajärgedega. Selliseid juhuseid leidub palju spordis ja majandusvaldkondades. Johnson ja Fowler toovad välja selle, et liialdatud enesekindlus annab võimalikest tagasilöökidest hoolimata suured eelised ning just sellepärast on see ka suuresti levinud. Sellel põhjusel kohtame liialdatud enesekindlust tänapäeva ühiskonnas rohkesti.
Ühiskond ei salli teisitimõtlejaid Öeldakse et iga inimene on ainulaadne. Ainulaadne on ka inimese mõtlemis viis. Teisitimõtlejaid on alati vaadatud teise pilguga kui neid, kes enda mõtetega ühiskonda sulanduvad. Minu meelest ei tohiks keegi karta oma arvamust välja öelda. Meie maailm vajab teisitimõtlejaid, teisitimõtlejad aitavad parandada maailma andes uusi mõteid ja ideid mille peale jälle teised ei pruugi tulla. Ühiskond peaks olema avatud meeltega ja võtma igat uut vaadek kui nende enda oma. Üldjuhul aga ühiskond teisitimõtlejaid ei salli, kuna enamik neist üritavad reeglina ühiskonnaliikmete mugavustsooni muuta. Inimesed kardavad muutusi ning hoiavad enamjaolt kümne küünega kinni nii praegusest eluolust kui ka minevikust. Minule Näiteks meeldib muutus, sest Muutus on edasi minek ja edasi minek on hea. Ja alati on ju võimalik tagasi minna targema ja kogenumana. Edasi minek on areng, areng millegi parema poole. ...
projekti jaoks tähtsuse järjekorras. Selle kompetentsi elemendiga arvestamine tõstab projekti edukuse võimalusi. Projektijuht peab juhtima huvitatud poolte ootusi. Selleks, et juhtida huvitatud poolte ootusi peab projektijuht looma formaalse ja mitteformaalse sise- ja välisvõrgu nendest kes on projektiga seotud (firmad, agentuurid, juhid, eksperdid, töötajad ja arvamusliidrid). (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 42) 11 Enesekindlusel on tähtis roll suhtlemisel huvitatud pooltega. Projektijuhil läheb vaja enesekindlust selleks, et selgitada huvitatud pooltele millised nende nõudmised ja ootused saavad rahuldatud projektiga. Projektijuhi ülesandeks on koostada plaan suhtlemisel huvitatud pooltega ja enesekindlus on vajalik element, selle plaani täide viimisel. Endas mitte kindla projektijuhi suhtlemine huvitatud pooltega saab kindlasti olema raskendatud. 2
· määramatuse loomise tehnika · "tavalise inimese arvamuse" tehnika Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi Ärevuse vähendamise printsiipi 3.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada matkimist ja sõltuvust muljest · Ratsionaalsusel põhinevat analüüsi, mis vähendab mulje tõsidust oskus näha alternatiivseid argumente · Kriitiline lojaalsus · Enesekindlusel põhinev mittekonformsus IV Meeldivuse (Liking) reegel 4.1 Toetub: · füüsilise veetlusele · inerpersonaalsele veetlusele · emotsionaalsele sõltuvusele · positiivsele minapildile Näiteks. Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks 4.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "meeldiva inimese mulje" loomise tehnika · tuttavlikkuse efekti loomine · "banketitehnika" · komplimentide/kiituse kasutamine
S on eesmrgisuunaline pe , mille tulemuslikkus sltub ka tahtest KIINDUMATUSE S - ole salliv erinevate arvamuste, lahenduste jm s ELU EESMRGI S - ksi:Mil viisil saan ma kige paremini teenida hiskonda, vasta ksimusele ja pa rakendada vastuseid ellu! Aitame: inimestel tagasi tulla ppimise juurde: jah/ei ...kaotada hirme kooli, ppimise ja mingite ainete suhtes: jah/ei ...avaneda, aru saada ja mista elukestva ppimise vajadusest : jah/ei ...ppima ppida, eneseusul taastuda ja enesekindlusel tusta: jah/ei ...saada edasippima, tle, jda sinna ja olla seal hinnatud: jah/ei ...kujundada toimetulekuvalmidust ja parendada elustandardit: jah/ei Mida meil ei tehta ? vrdle end vrreldamatutega tee takistusi kooli tulekul ega lahkumisel rhuta eelmist ebanne vi - nrku pitulemusi kohusta, hirmuta, karista ~ meil on vabatahtlik ppimine tee takistusi klassi- ega kursuse petajate valikul tee takistusi riigieksamite valikul ~ enesekontroll dets
vaimse küpsuse saavutanud-teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas See aga veel ei tähenda , et nooremealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustama. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetappu kaudu ( Reiljan, 2009). 2. Enesehinnangu ja enesekindluse Enesehinnangul ja enesekindlusel on erinev tähendus ning on oluline nende kahe mõiste vahel vahet teha. Enesehinnang sõltub sellest, mida me oskame (see tähendab milles me oleme rohkem või vähem tubli) ja mida me suudame saavutada. Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea enesehinnang just neisse puutuvas, kuid see ei pruugi nii olla teistel aladel.( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2