ajalooline väärtus, mistõttu kannavadki nad oma ühist nimetust, kuid teglikult on need ainult üks osa meie elust. Elu kui tervik koosneb minevikust, olevikust ja tulevikust. Inimesed õpivad oma tehtud vigadest ning püüavad neid edaspidi vältida, kuid kõike ei saa ette teada ning on asju millest meil aimugi pole. Ma isiklikult arvan, et olgu inimene ükskõik kui tark, on alati midagi, mida ta ei tea ning milles ta eksib. See on vingerpuss, mida elu meile mängib, et me liiga enesekindlateks ja üleolevateks ei muutuks. Miks muidu on inimese eluiga nii lühike? Inimene peab oskama hinnata seda, mis tal on ning uhke olema selle üle. Sama peab inimene mõistma, kuidas oma elu elada. Tänapäeva ühiskonnas on palju probleeme ning mitte kõik inimesed ei suuda oma elu järjele saada. Tänavatel liigub ringi elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kodutuid lapsi ja inimesi, kes ei oska muud peale hakata kui oma tervist meelemürkidega rikkuda. Huvitav, kas surres need
positiivseid hinnanguid. See on tähtsi aspekt vaatlemaks seda, kuidas habeme olemasolu mõjutab meie hinnanguid inimesele. Karvad kehal piirkondades, mis on vastandiks meessoole või naissoole, on puberteediealistele ängistavaks. Nendega on palju muret ja vaeva. Keha karvade olemuse ja välimuse tähtsused algavad juba juuksevärvist. 4. Huulepulga kasutamine. Huulepulka kasutavaid naisi on peetud pigem rahulikeks, enesekindlateks, huvitatuiks vastassoost. Samas on mehed pidanud ka huulepulka kasutavaid naisi kergemeelsemateks. Tüdrukud näitavad hullepulga kasutamisega varjatult (nad ise ei teadvusta seda) oma kuuluvust sellesse soogruppi, millesse nad kuuluvad. Kuna eakaaslaste grupp on puberteedieas mõjutav, siis tähendab, et kui enamik hakkavad kasutama huulepulka, ei ole tegemist enam oma soogrupi märkimisega vaid eakaaslaste survega. Inimene kui sotsiaalse taju objekt. (PILT- kas on vana või noor naine)
lootusetuse tunde ja madala enesehinnangu, pidades end seejuures teise või kolmanda sordi inimesteks. Poegade poolt emade kallal toime pandud füüsilise või seksuaalse vägivalla juhtude kasvu foonil on veel sagedasem vendade vägivald õdede kallal ja noormeeste vägivald neidude kallal. Olles isa mõju all, ilmutavad mõned poisslapsed julmust vastassoo esindajate suhtes veel varajases eas, teised aga muutuvad talumatult enesekindlateks ja egotsentrilisteks.62 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver 60 - . (2008). -: . [http://wwwoman.ru/s.php/5055.htm]. 7. Märts 2009 a. 61 Helve Kase. (2004). Vaikijate hääled. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, lk 268. 62 - . (2008). -: . [http://wwwoman.ru/s.php/5055.htm]. 7. Märts 2009 a. 27
annaabi.ee 
