traditsionaalselt seostatud psühhopaatia ja antisotsiaalse isiksusega. See koosneb kolmest kontseptuaalsest alaskaalast et mõista psühhopaatia ja antisotsiaalse sümptomantoloogia kitsamaid külgi. Antisotsiaalsete omaduste skaala-A (antisotsiaalne käitumine), mis ajalooliselt hindab probleeme ja kriminaalsust. Antisotsiaalsete omaduste skaala-S (stiimuli otsing), mis viitab põnevuse otsimisele ja madalale igavuse talumisele. Antisotsiaalsete omaduste skaala-E (enesekeskus), mis hindab enesekesksust, kalkust ja halastamatust interpersonaalsest stiilist. Uurimuses koostati osalejatele küsimus:,,Kas sa oled kunagi proovinud eneselt elu võtta?" Eeldati, et need kes vastasid jaatavalt, on varem olnud seotud ennast vigastavate tegevustega. Kõik potentsiaalsed endale viga tegevad käitumiskalded grupeeriti, et meelitada välja enesetapule kalduvad vastused. 6
!" ,,Oh, ma ei tea. Ma ei taha midagi teha." ,,Ärme siis tee midagi." ,,Oh, mul on nii paha olla, et ma ei taha midagi teha." (Kurnab, tüütab, tekitab haletsust) Manipuleeriv nutmine: ,,Mõtle, kuidas sa ütlesid mulle. Ma ei pea mitte midagi tegema selleks, et sa vihastaksid. Mis ma pean tegema? Mitte keegi ei armasta mind!" ja hakkab nutma. (Tekitab süü- ja haletsustunnet.) Eneseimetlemine ja enesekeskus: ,,Mõtle , kui hea partii sa ikka tegid, kui minuga abiellusid. Mis sa ilma minuta oleksid? Ma võin iga kell uue endale leida. J mis sa oled või mida sa minuta peale hakkaksid?" (Paneb teise ennast tundma vähetähtsana) Eemaletõukamine ja ignoreerimine: ,,Ära helista mulle sadu kordi päeva jooksul. Ja proovi ise ka midagi ilma minuta teha. Miks sa kogu aeg minuga kaasa tahad tulla? Ole oma tuttavatega." (Tekitab üksildusetunnet.)
Loendamisoskusega laps harjutab kogudes esemeid ja järjestades neid tervikuteks. Näiteks kärbeste, postmarkide, registrinumbrite ja piltide kogumine on huvipakkuv harrastus. Kirjaoskuse kaudu kasvavad teadmised ümbritsevast maailmast. Laps lisab, liigendab, klassifitseerib, võrdleb ja rikastab teadmisi ümbritsevast. Ta konstrueerib vähehaaval üha liigendatumat pildi maailmast. Enesekeskus väheneb ja vastastikune sõltuvus suureneb. Laps õpib võtma mõtlemises arvesse teise inimese mõtteid, sõnu, tegusid ja tundeid. Kasvav empaatia teeb lapse tundlikuks ja teisi inimesi märkavaks. See muudab vastastikust suhtlemist laste vahel ja täiskasvanu ja lapse vahel. Kooliealine on kasvamas kuulajaks ja vestlejaks. Isiksuse areng