nälgimisele õhutajat karistada vangistuse või rahatrahviga (Luik, 2009). Leian, et pigem oleks lahenduseks, kui tervishoiuasutused oma kodulehel jagaksid toitumisalast informatsiooni ja nõuandeid tervislikuks kaalualandamiseks, lisades juurde hoiatavad näiteid toitumishäirete kohta. Suurimateks lapsi ähvardavateks ohtudeks internetikeskkonnas on seksuaalne ahistamine (pedofiilia, pornograafia) ja vägivald, rassistlik, vihkamist või enesekahjustamist õhutav netisisu, ebasündsad või potentsiaalselt kahjulikud kontaktid võõrastega, privaatsuse häirimine, isikuandmete kuritarvitamine ja eakaaslaste omavaheline küberkiusamine (Pikk, 2011). Kiusamiseks pakub internetikeskkond palju võimalusi. Küberkiusamise vahenditena kasutatakse e-posti, veebilehti, suhtlusportaale jt. elektroonilisi suhtlusvahendeid. Kord internetti ülespandud laimavat kirjutist, solvavaid kommentaare, alandavat videot või pilti
Kolmandaks tasutakse töökohtadel ennemini ülemustele lojaalsuse ilmustamise kui isepäisuse ja uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon. Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada. Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R
Kolmandaks tasutakse töökohtadel ennemini ülemustele lojaalsuse ilmustamise kui isepäisuse ja uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon. Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada. Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda 9 teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R
annaabi.ee 
