Laula nüüd mõnda lulukest, mida meile laulis me elatunud memm. Uninub luhtunud lootuste rida. Sulle kaasa ümisen. 4.Looming Esimesed värsid kurjutas ta juba üheksa aastaselt ning esimesed värsid trükitakse 1914 aastal. Ta oli looduse ja külaelu laulik. Jessenini luule on peaaegu alati autobiograafiline. Näiteks luuletuses "Kojutulek" käivad sõnad "armas kants" tema kodukoha Rajazanimaa kohta. Oma kodukohas kirjutas ta need sõnad põhjentatud enesejaatuse ja varjatud kurbusega: Ta ainult sellega jääb kestma üle aja et venemaa talueit siin tõi kord ilmale skandaalse luuletaja Jessenini varasem luule on enamasti rõõmsameelne, reibas ja vallatu, õrn ja kohati õhuliselt nukker. Kõike Rõõmsalt võtan vastu, muretult kõik hingelt puistan. Avameeli ellu kastun ja kiirelt läbi tuiskan. (1914) Alates aastast 1916. muutub ta luule tusameelsemaks. Ja tulen longuspäisena taas siia, võõras rõõmudele. Poon enda aknal käisega,
Prototüüpseks elementaarnalja allikaks on kellegi tegelikud äpardused, mille valvenäidetena tuuakse tihti libisemist banaanikoorel ja juhtumit, kus tuul haarab kellegi peast kübara ja veeretab seda mööda tänavat. Mitmed uurijad on rõhutanud, et kui taolised äpardused või puudused on liiga tõsised ja põhjustavad kurbust, vastikust vm. negatiivseid tundeid, siis lakkavad nad olemast naljakad. Hukkamõistu ja üleoleku objektid Nali on hea ja halva segu: rõõmu, enesejaatuse, lõõgastuse segu vaenu, põlguse ja parastamisega. Nimetasime just äparduste valvenäiteid. Mitte liiga tõsiste äparduste tahtlikuks esilekutsumiseks on kujunenud terve hulk traditsioonilisi vorme, folkloorseid mänge e. nn. vempe (ingl. practical jokes): fotodele tehakse sarvi; kaaslaste rõivaselgadele kinnitatakse sabasid või silte totrate kirjadega, nagu Olen loll ja otsin naist vms.; poikvel uste ülaservale asetatakse veetopsikuid; alleedele kootakse
loomulikul valikul. Vanade ja uute institutsioonide võitlus. Ühiskonna ajalooline areng on teinud läbi majandusinstitutsioonide evolutsiooni. Lähtestaadiumiks pidas Veblen metsluse perioodi. Peamine võitlus toimus siis inimese ja teda ümbritseva looduse vahel. Tootmiskogemuste omandamine ja tootmistehnoloogia täiustamine tõid kaasa tööviljakuse kasvu ja tootmisülejääkide tekkimise. Sellised ülejäägid omandatakse üksikute poolt. Taoliselt hakkavad arenema enesearmastuse ja enesejaatuse institutsiooni aktid, mis varem olid alla surutud. Kujunes uus mõtlemis- ja käitumislaad. Kollektiivsed institutsioonid hääbusid, valitseva seisundi saavutas eraomandus. Metslusele järgneb barbaarsuse ajastu. Kui varem võitles inimene loodusega, siis nüüd hakkab ta võitlema eelkõige teise inimesega. Barbaarsuse perioodil tekkis põhiline vastuolu tootva töö (mida peeti ebaväärikaks) ja kõrgelt hinnatud mitte midagi loova tegevuse vahel. Viimase tegevuse esindajad
annaabi.ee 
